Suche
Mein Konto
Vesiniku tulevik Bremenis: tagasilöögid roheliste projektide jaoks!
Bremerhaven kannatab vesinikutööstuses tagasilöökide käes, kuna olulised projektid on peatatud ja tanklad suletud.
Vesiniku tulevik Bremenis: tagasilöögid roheliste projektide jaoks!
Põhja-Saksamaa vesinikumaastikul paistab tume vari. Viivitused ja tagasilöögid tööstuses suurenevad. Bremeni ettevõte Enginius (Faun) on lõpetanud oma vesinikuga sõidukite tootmise, mis on paljudele vaatlejatele häirekella löönud. Miks seisavad Bremerhaveni vesinikujuhid silmitsi ootamatu murranguga? Vastavalt Põhjamere ajaleht Seda murettekitavat arengut illustreerivad mitmed tõendid.
Nagu selgub, on nüüdseks suletud ka Bremeni ainus vesinikutankla, mida praegu opereerib Shell. Olukord läheb hullemaks, sest Cuxhaveni linnaosas esines ka ajutisi tarneprobleeme vesinikrongide kasutamisel. Sellised ettevõtted nagu Mafi & Trepel, kellel on küllalt nõrgenevast tööstusest uudsetest vesinikulahendustest erisõidukitele lennujaamades ja sadamaterminalides, tõmbuvad aasta lõpus Bremerhavenist tagasi.
Terasetööstuse kõikuvad väljavaated
Veel üks tagasilöök piirkonnale tuleb terasetööstusest. ArcelorMittal on ajutiselt peatanud oma plaanid muuta Bremeni terasetehas "rohelise" vesinikuga kliimasõbralikuks tootmiseks. Nagu Saksa laine aruannete kohaselt on rühm väljendanud suurt muret uute tehaste kulude ja rohelise vesiniku kallite tegevuskulude pärast. See on eriti murettekitav, kuna terasetööstus põhjustab Saksamaal vaid 7% CO2 heitkogustest ja üleminek kliimaneutraalsetele protsessidele on sektori jaoks ülioluline.
Terasetootmist iseloomustavad suured heitkogused ja ArcelorMittali jääkainetel võivad olla kaugeleulatuvad tagajärjed kogu tööstusele. Saksamaa valitsus on eraldanud 1,3 miljardi euro suuruse rahastamise, et juhtida tööstust rohelise tuleviku suunas. Kuid surve teraseettevõtetele kasvab – eesmärgiks on kliimaneutraalsus aastaks 2050, kuid rakendamine Saksamaa turul on äärmiselt keeruline.
Euroopa probleem
Küsimused Euroopa terasetööstuse konkurentsivõime kohta on seni vastuseta. Prantsusmaal edestab ArcelorMittal Saksamaa turgu, kuna pakub paremaid elektrihindu. Tee rohelise terase tootmiseni on pikk ja kallis. Nagu Föderaalne Materjalide Uurimise ja Katsetamise Instituut (BAM) rõhutab, et üleminek säästvale tootmisele on hädavajalik. Projekti ZEROSTEEL eesmärk on pakkuda siin lahendusi, kasutades vesinikku ja taastuvenergiat, et vähendada CO2 heitkoguseid terasetootmises. Nende väljakutsete edukaks ületamiseks tuleb välja ehitada ka vajalik infrastruktuur.
Kavandatakse suuri Euroopa tasandi projekte, kuid monopoolsed viivitused teistes projektides näitavad, et arenguruumi on veel palju. Paljud teadlased ja ettevõtted teevad rahvusvaheliste partneritega koostööd, et luua vesinik terasetööstuse tulevikukütusena. Kuid tähelepanuta ei saa jätta ka väljakutseid, nagu kallis vesiniku transport ja selle tootmine.
Mis siis üle jääb? Selge üleskutse tööstusele ehitada sild tehnoloogilise progressi ja praktilise teostatavuse vahele. Bremerhavenis näitab vesinikusektor praegu oma nõrgimat külge, kuid lootus tõusuteel taastuda jääb.