Bremeni kohus: loosungi Jõest mereni” keeld kinnitati

Bremeni kohus: loosungi Jõest mereni” keeld kinnitati

5. detsembril 2025 tekitas Bremeni halduskohtu otsus segadust, kui Palestiina-meelsel miitingul tunnistati seaduslikuks loosungi “Jõest mereni” keeld. Kuidas buten ja sees teatati, et keeldu peeti asjakohaseks, kuna loosungit seostatakse terroristlike organisatsiooniliste struktuuridega, eelkõige islamirühmituse Hamas ja keelatud Samidouni ühendusega.

Sündmuse kaasregistreerija oli esitanud keelu peale hagi, kuid kohus jättis hagi alusetuse tõttu rahuldamata. Oma otsuses märkis ta, et loosung nõudis potentsiaalselt Iisraeli hävitamist ja juudi elanikkonna väljasaatmist. Kohus põhjendas seda argumenti sellega, et 2024. aasta maist juunini Bremenis toimuma pidanud valvuri loosung väljendas heakskiitvat suhtumist Hamasi rünnakutesse Iisraeli vastu 7. oktoobril 2023.

Õiguslik raamistik

Kohtu määrus on dateeritud 27. novembril 2025 ja toimikunumbriga 5 K 1012/24. Samuti tõi kohus oma põhjenduses välja, et loosungit puudutav kohtupraktika ei ole ühtne ning seda tõlgendavad erinevad haldus- ja kriminaalkohtud erinevalt. Kolleegium võimaldas aga edasi kaevata kõrgemasse halduskohtusse ja kiirelt edasi kaevata föderaalhalduskohtusse.

Hageja väitis, et loosung oli mitmetähenduslik ja ebaselge. Kohus lükkas selle seisukoha kindlalt ümber. Loosungi tõlgendamiseks puudub õigustatud alternatiivne viis ning hageja ei ole piisavalt selgelt distantseerunud loosungit kasutavatest terroriorganisatsioonidest.

Sotsiaalne kontekst

Need õiguslikud arengud satuvad emotsionaalselt laetud sotsiaalsesse konteksti, kus arutelud Lähis-Ida konflikti ja palestiinlaste toetamise üle muutuvad üha polariseeritumaks. Loosungit “Jõest mereni” tõlgendavad paljud kui Iisraeli eksisteerimisõiguse formaalse eitamise väljendust, mis muudab õigusvaidlused vastavalt keeruliseks ja tekitab tohutuid sotsiaalseid pingeid.

Loosungi keelamine võib seega avaldada mõju ka tulevastele sündmustele ja meeleavaldustele Saksamaal, kus tuleb pidevalt uurida piire legitiimse protestiväljenduse ja kriminaalselt olulise väljenduse vahel. Jääb alles otsustav küsimus: kuhu tõmbame piiri sõnavabaduse ja äärmusliku propaganda eest kaitsmise vahel? Teema, mis ei puuduta ainult juriste, vaid kogu ühiskonda.

Sellises olukorras on oluline jääda valvsaks ja jälgida teemaga seotud arenguid, isegi kui õiguslikul alusel puudub mõnikord selge vastus. Arutelu pole kindlasti veel kaugeltki lõppenud.