Noor radikaliseerumine Bremenis: murettekitavad arvud uues raportis!

Noor radikaliseerumine Bremenis: murettekitavad arvud uues raportis!

20. juunil 2025 tutvustas siseasenaator Mäurer (SPD) põhiseaduse kaitse tänavuse aruande avaldamise raames murettekitavaid arenguid paremäärmusluse vallas Bremenis. Raport dokumenteerib murettekitavat radikaliseerumise kasvu, eriti noorte seas, kes puutuvad sotsiaalvõrgustike kaudu üha enam kokku äärmusliku sisuga. „Radikaliseerumine toimub murettekitavalt kiiresti,“ rõhutab Mäurer ja hoiatab, et see areng on ühiskonnale tõsine väljakutse.

Aruande keskseks punktiks on tähelepanek, et moodustub üha rohkem neonatsliku taustaga noorterühmitusi. Need rühmad korraldavad avalikke aktsioone, mille eesmärk on provotseerida vasakpoolseid kohtumispaiku, mis kujutab endast murettekitavat suundumust, mida ei saa eirata. Kokku on paremäärmuslaste nimekirjas umbes 220 inimest Bremenis. Võrdluseks on vägivaldsete vasakäärmuslaste rühmitus ligikaudu 250 inimest, mis vastab eelmise aasta tasemele.

Noored fookuses

Täiendavad tähelepanekud näitavad, et äärmuslikud ideoloogiad on üha enam suunatud noortele. Föderaalse siseministri Dobrindti sõnul õhutavad paremäärmuslust noored vägivaldsed veebisubkultuurid. Need arengud nõuavad julgeolekuasutustelt ennetavat reageerimist, et lahendada väljakutseid, mis tulenevad juurdepääsust äärmuslikule sisule võrgus. Üha rohkem noori leiavad internetis stiimuleid radikaliseerunud mõtlemiseks, mis suurendab selliste rühmade ulatust ja mõju, teatab Deutschlandfunk.

Veel üks aspekt, mida tuleks esile tõsta, on Bremenis toimunud islamistlik-salafistliku stseeni katseseeria, mis hõlmas eelmisel aastal umbes 460 inimest. See stseen rajas uute järgijate meelitamiseks teabestendid, enne kui see 2025. aasta mais keelustati, et tõkestada äärmuslike ideoloogiate levikut.

Internet kui radikaliseerumismootor

Internet mängib radikaliseerumisel otsustavat rolli. Föderaalse põhiseaduse kaitse ameti raporti kohaselt kasutavad paremäärmuslased oma sõnumite levitamiseks ja uute toetajate värbamiseks sotsiaalmeedia platvorme nagu Facebook, X (endine Twitter), Steam ja Telegram. Nendes digitaalsetes ruumides toimuvad peamiselt mobilisatsioonid üritusteks ja üksteisega võrgustike loomine. Telegram on end tõestanud paremäärmuslike osalejate keskse kontaktpunktina, samas kui ka pilditahvlid on muutumas üha olulisemaks Põhiseaduse kaitse.

Agitatsioon pole mitte ainult avatud, vaid ka peen, segades ideoloogilist sisu sotsiaalselt laialt levinud probleemidega. Need strateegiad viivad poliitilise diskursuse piiride nihutamiseni ja nõuavad julgeolekuasutustelt rohkem tööd paremäärmuslike võrgustike tuvastamiseks ja jälgimiseks. Erilist tähelepanu pööratakse anonüümsetele osalejatele ning koostööle riiklike ja rahvusvaheliste partnerasutustega.

Üldiselt näitab põhiseaduse kaitse aruanne tungivat vajadust aktiivselt tegeleda poliitilise äärmusluse väljakutsetega. Kiire radikaliseerumine noorte seas ja Interneti kasutamine äärmusluse platvormina nõuavad kiiret ja tõhusat tegutsemist.