Tehisintellekt Bremenis: kas see teenib tõesti inimesi?

Tehisintellekt Bremenis: kas see teenib tõesti inimesi?

Bremen, Deutschland - Kaasaegses maailmas, mida iseloomustavad digitaalsed uuendused, näib, nagu jälgitakse meid sõna otseses mõttes tehisintellekti (AI) kohta. Vähemalt nii kirjeldab see Weseri kulleri autorit, kes vaatab praegust arengut suureneva skepsisega. Eriti suhtlemisvaldkonnas kogeb ta, kuidas empaatia töötab inimeste vahel, kuid mitte masinate vahel. See tõstatab küsimusi: kui kaugele saab AI minna inimeste emotsioonide mõistmiseks ja sellele reageerimiseks?

erksa näide pärineb Bremeni kodaniku igapäevaelust, kes pidi oma kollase prügikasti kohaletoimetamise eest ootama üheksa kuud. Vahepeal sai autor oma auto töötoa AI -lt meilisõnumi, mis teatas talle vajalikust õlivahetusest. Kuid täiendavas katses leppida kokku kohtumine KI -ga, mida nimetatakse "Alexiks", kogesid ainult arusaamatusi. Lõppkokkuvõttes võiks lahenduse saavutamisele kaasa aidata ainult reaalse inimese tagasikutsumine. See anekdoot illustreerib keskset probleemi: inimestevahelise ühenduse ja mõistmise puudumine AI -vastas.

kunstliku empaatia väljakutse

Aga mis on kunstlik empaatia (KE)? Tehnoloogia, mis annab masinatele võimaluse ära tunda inimese emotsioone ja reageerida neile. Seda nimetatakse ka "afektiivseks AI" ja selle eesmärk on muuta inimese ja masina koostoime revolutsiooniks. Rakenduse näidetes, näiteks empaatilised vestlusbotid klienditeeninduses või virtuaalsed assistendid tervishoiusüsteemis, näidatakse KE potentsiaali. Kuid siin see haakub: inimlik empaatia põhineb tõelistel tunnetel, samas kui Ke saab ainult emotsioone simuleerida. See viib meid küsimuse juurde: kas on tõesti võimalik oodata tõelist abi?

"Loodusmasina intelligentsuse" uuring näitab huvitavaid lähenemisviise. Washingtoni ülikoolist pärit arvutiteaduse professor Tim Althoff tegeles küsimusega, kas AI aitab inimestel empaatiat tõhusamalt väljendada. Osalejate rühm sai tuge AI -mudelist, mida koolitati empaatilisemate vastuste saamiseks. Ehkki vastuseid hinnati empaatilisemaks, ei pidanud abi otsijad seda nii tõhusaks, kui nad said teada, et AI on seotud. Need tulemused näitavad, et inimlik kontakt on endiselt asendamatu ja Ki ei asenda inimestevahelisi suhteid, vaid peaks neid parimal juhul toetama.

tehnoloogilised piirid ja sotsiaalsed probleemid

Kunstlik empaatia on kahe teraga mõõk. Ühest küljest võivad emotsionaalsed signaalid keerukate algoritmide abil dešifreerida, teisest küljest jäävad usalduse ja autentsuse küsimused vastuseta. Psühhiaater Andreas Meyer-Lindenberg rõhutab AI võimalikku toetavat rolli vastastikuse toe pakkumistes, kuid rõhutab vajadust reaalsete inimeste ühendite järele. Kuna KE ei suuda saavutada sügavaid reaalseid suhteid, kuna sellel pole sisemist motivatsiooni ja selle kohanemisvõime on piiratud.

Bremenis prügivedude tulevikule, mis peaks 2026. aastal kallimaks muutuma, saab ka selgeks, et tehnoloogilised edusammud liiguvad paljudes eluvaldkondades, kuid inimestevaheline on endiselt ülioluline. KE arendamine ja kasutamine peaks seetõttu vastutama kasutajate aktsepteerimise ja usalduse tagamiseks.

Üldiselt selgub, et kuigi AI ja nende empaatiline lähenemisviis on paljutõotavad, ei saa nad autentseid inimsuhteid asendada. Nende tehnoloogiate õige kasutamise arutelu jätkub meiega tulevikus.

Weser-Kurier, Deutschlandfunk ja Xpert.digital pakuvad väärtuslikku teavet AI ja inimsuhtluse maailmast ning julgustavad neid mõtlema nende tehnoloogiate võimalustele ja piiridele.