Kollektiivläbirääkimised 2025: nõudlus 1,2 miljoni töötaja järele kasvab!

Kollektiivläbirääkimised 2025: nõudlus 1,2 miljoni töötaja järele kasvab!

Esimesed sammud avaliku sektori kollektiivläbirääkimiste järgmisesse vooru on peatselt käes. Alates septembrist viiakse Saksamaal läbi umbes 1,1 miljoni liidumaa töötaja nõudluse uuring. Oktoobris paneb ver.di ametiühing oma konkreetsed nõudmised lauale. Kollektiivläbirääkimised ise algavad detsembris osariikide kollektiivläbirääkimiste kogukonnaga (TdL), mis koosneb liidumaade rahandusministritest – välja arvatud Hessen. See käsitleb avaliku sektori töötajate kollektiivlepinguid puudutavaid küsimusi, lootusega altaussee.info, et kõrge inflatsiooni ja enam kui 300 000 hinnangu põhjal täitmata ametikohtade tõttu ei saa eirata nõudmisi MIKS.

Kokku mõjutab see ligikaudu 1,2 miljonit kollektiivläbirääkimistel osalejat, sealhulgas üle 3 miljoni riigiteenistuja. Tähelepanu keskmes on eelkõige õpetajad, ülikoolide õppejõud, õed, nii vanglasüsteemi kui ka justiitssüsteemi ja lasteaedade töötajad. Ametiühingud on seadnud endale kõrged eesmärgid: nad nõuavad sissetulekute suurendamist 10,5 protsenti ehk vähemalt 500 eurot ning nooremtöötajatele 200 euro suurust lisatasu. Arutlusel on ka 300 euro suurune linnariiklik toetus Berliini, Hamburgi ja Bremeni töötajatele. Need nõudmised on esitatud püsivalt kõrge inflatsiooni ja riigitöötajate ebapiisava töötasu taustal.

Reaktsioonid ja väljakutsed

Ver.di esimees Frank Werneke rõhutab, et avalikus teenistuses on “tohutu mahajäämus” ja piir on ammu ületatud. Riigiteenistuse liidu juht Ulrich Silberbach nõuab osariikidelt pakkumist, mis suudab jõuda üksmeelele. Kuid riikide reaktsioonid on kained: TdL-i esimees Andreas Dressel võtab osariikide seisukoha kokku, selgitades, et esitatud nõudmised ületaksid osariikide suutlikkust ellu viia. Koalitsioon annab mõista, et palkade tõstmine läheks maksma vähemalt 19 miljardit eurot.

Arutelu palgatõusude üle on nagu õudusunenägu. Schleswig-Holsteini rahandusminister Monika Heinold hoiatab personalikulude ebaproportsionaalse kasvu eest, ametiühingud aga alustavad juba ettevalmistusi võimalikeks hoiatusstreikideks. See rahutu olukord tagab, et avalik teenus jääb ühiskonna huvide keskmesse.

Tee kokkuleppele

Aprillis sõlmitud föderaal- ja kohalike omavalitsuste kollektiivleping pakub veel ähmast lootusekiirt: maksu- ja tollimaksuvaba eritasu oli 3000 eurot ning põhipalk 200 eurot, millele lisandus 5,5 protsendiline tõus. Sellise tulemuse võiks, kuid ei pea tingimata kandma üle eelseisvatele läbirääkimistele. Lahendamata ja selgitamist vajavad vaidlusi tekitavad punktid, nagu miinimumsumma väiksema sissetulekuga rühmade jaoks ja linnriigi toetus.

Kauem eesmärk on jõuda kokkuleppele enne jõule. See on aga keeruline ülesanne, eriti arvestades järgmist läbirääkimiste vooru, mis on kavandatud 7. ja 8. detsembriks Potsdamis. Kui aga läbirääkimised ebaõnnestuvad, pole vahekohtumenetlus võimalik, kuna puudub vastav kokkulepe. Arvestades pingelist olukorda avalikus teenistuses ja silmapaistvaid läbirääkimisi, võib lähikuud pidada töötajate tuleviku jaoks ülioluliseks.