Wesertunnel: Bremen sulgeb aastaks 2030 kiirteeringi 1,64 miljardi euro eest!
Bremen lõpetab 2030. aastaks A281 koos Weseri tunneliga, et leevendada liiklust ja luua olulisi ühendusi.

Wesertunnel: Bremen sulgeb aastaks 2030 kiirteeringi 1,64 miljardi euro eest!
Weseri tunneli ehitamine A281 lõpuleviimiseks Bremenis edeneb suuri edusamme. Selle olulise transpordiühenduse eesmärk on sulgeda Bremenit ümbritsev kiirtee ring ja seeläbi liiklust märgatavalt leevendada. A281, mis kulgeb Bremen-Seehauseni ja Burg-Grambke vahel, mängib tulevikus olulist rolli nii kaubaveokeskuse kui ka sadamate ja Bremeni lennujaama ühendamisel. Kuidas buten ja sees aruannete kohaselt on liiklusprognoos 2030. aastaks kuni 55 000 sõidukit päevas.
Ehitustööd on praegu käimas Bremeni lõunaosas, eriti Neuenlander Straße ja Kattenturmer Heerstraße ristmikel. Projektifirma Deges kinnitas, et ehitusplats on graafikus ja suuri hilinemisi ei ole. See on hea uudis elanikele, kes loodavad maanteedel A1, A27, B75 ja Neuenlander Straße märgatavat leevendust.
A281 kronoloogia
Kiirteeprojekti ajalugu ulatub 1970. aastatesse. Nõuete plaanis koostati esmakordselt A1 ja A27 vahelise L-kujulise ühenduse plaanid. Siin on ülevaade peamistest verstapostidest:
- 1970: Erste Pläne für die Verbindung.
- 1983: Festschreibung der A281 im Flächennutzungsplan des Landes Bremen.
- 1995-2014: Fertigstellung mehrerer Teilstücke der A281.
- 2019: Erster Spatenstich für den Wesertunnel.
- 2023: Bau genehmigt trotz Kostensteigerung auf 775 Millionen Euro.
- 2025: Vorbereitungen für den Wesertunnel abgeschlossen, Umleitungen geplant.
- 2030: A281 soll vollendet sein, Gesamtkosten voraussichtlich 1,64 Milliarden Euro.
1984. aastal lõpetas föderaalne transpordiministeerium marsruudi määratluse. Projekti pidev edenemine annab tunnistust hoolikast planeerimisest ja koostööst erinevate ametiasutuste, nagu näiteks DEGES esindab. Sektsioone 2/2 ja 4, samuti B6n ja B212n ühendamist A281-ga arendatakse praegu edasi.
Keskkonnaaspektid ja transpordi arengukava
Mahukas ehitustöö ei toimu ilma keskkonda arvestamata. Rakendati selliseid meetmeid nagu haljasmüüride loomine ja haruldaste niidulinnuliikide kaitse. See mitte ainult ei optimeeri liiklust kiirteedel, vaid püüdleb ka ökoloogilise tasakaalu poole.
Bremeni transpordi arengukava 2025, nagu aastal Bremeni ehitus kirjeldatud, soovib hoida linna atraktiivsena mitte ainult linnakodanike, vaid ka ettevõtluse ja turismi jaoks. Arvesse on võetud kõik transpordivahendid ja võrgustikud jalgsi kõndimisest rattasõiduni ühistranspordini.
Kokkuvõtlikult võib öelda, et Weseri tunneli ehitamine on Bremeni transpordiplaneerimise tuleviku jaoks ülioluline samm. Nüüd, mil esimesed ettevalmistavad sammud on edukalt tehtud, keskenduvad järgmised aastad selle olulise liiklusarteri valmimisele. Jääb üle oodata, kuidas see meede Bremeni liiklusmahtu muudab ja milliseid muid positiivseid mõjusid see piirkonnale avaldada võib.