Bremeni terasetehase tulevik: poliitika nõuab CO2-heite vähendamise meetmeid!

Bremeni terasetehase tulevik: poliitika nõuab CO2-heite vähendamise meetmeid!

Bremeni terasetööstuses puhub värske tuul. Terasetootja ArcelorMittali juhatus kutsus parlamendirühmade juhid Bremeni terasetehase tuleviku üle arutlema. Poliitika ja ettevõtted peavad siin konstruktiivset dialoogi. Kas peaksime ütlema, et see lähenemine on positiivne signaal? SPD parlamendirühm nõuab kõrgahjude jaoks konkreetset tulevikuplaani, samas kui rohelised nõuavad täpsemaid üksikasju objektile kavandatavate investeeringute kohta. CDU soovib selgust ka Bremeni töötajate jaoks. Vasakpoolsed nõuavad ka konkreetseid avaldusi CO2 vähendamise kohta ja kritiseerivad rahastamise tagasilükkamist solvanguna. FDP jaoks on oluline, et poliitikud mitte ainult ei kuulaks, vaid ka tegutseksid aktiivselt.

ArcelorMittali kutse saabub otsustaval ajal, kuna ettevõttel on Bremeni ja Eisenhüttenstadti asukohtadega suured plaanid. Arcelormittal plaanib investeerida 1–1,5 miljardit eurot, et toota aastaks 2030 kuni 3,5 miljonit tonni terast rohelise vesiniku tootmiseks. See võib sõltuvalt vesiniku kättesaadavusest vähendada CO2 heitkoguseid enam kui 5 miljoni tonni võrra. Reiner Blaschek, ArcelorMittal Flachstahli Saksamaa tegevjuht, rõhutab nende sammude asjakohasust seoses ELi kliimaalaste kohustustega.

Investeeringud tulevikku

Süsinikneutraalse terase konkurentsivõimeliseks tootmiseks soovib ArcelorMittal tehnoloogiat muuta. Esimene samm toimub sel aastal: kaks kõrgahju – üks Bremenis ja teine ​​Eisenhüttenstadtis – viiakse ümber, et suunata maagaasi ja vähendada kivisöe kasutamist rauamaagi redutseerimisel. Edaspidi hakatakse Bremenis kasutama elektrolüüsist saadavat vesinikku, mida pakub piirkondlik võrgustik North German Hydrogen Coastline.

Selleks et saavutada ELi ambitsioone – vähendada 2030. aastaks CO2 heitkoguseid 30 protsenti ja saavutada 2050. aastaks täielik kliimaneutraalsus – on vaja terasetööstuses ulatuslikku ümberkujundamist. Roland Bergeri uuringu kohaselt võib roheline ümberkujundamine põhjustada iga-aastaseid lisakulusid kahekohalise miljardi piires. Seoses CO2 sertifikaatide hindade tõusuga muutub tavapärane terase tootmine üha ebaatraktiivsemaks. Surve ettevõtetele kasvab.

Tee rohelise teraseni

Euroopa terasetööstus toodab praegu 221 miljonit tonni kasvuhoonegaase, mis moodustab 5,7 protsenti ELi heitkogustest. Neid numbreid arvestades on selge: siin tuleb tegutseda! Kliimaeesmärkide saavutamiseks peab tööstus tootma aastaks 2030 kliimasõbralikumalt 29 miljonit tonni aastas. Suurimat potentsiaali pakuvad vesiniku- ja maagaasil põhinevad tehnoloogiad. Kuid see tähendab ka seda, et see ümberkujundamine ei saa toimuda ilma riigi ja koostööpartnerite toetuseta. Vajaliku edu saavutamiseks on vajalik poliitiline toetus ja innovatsiooni rahastamine.

Vestlus ArcelorMittali ja Bremeni fraktsioonide vahel võib olla otsustava muutuse algus. Igaüks, kes investeerib praegu targalt ja seab õige kursi, võib luua eeliseid mitte ainult oma töötajatele, vaid ka kogu piirkonnale ja selle keskkonnale. Bremeni terasetehase tulevik on põnev ja jääb üle loota, et kõik asjaosalised suudavad väljakutsetega üheskoos hakkama saada.