Bundeswehri arutelu koolides: militariseerimine või poliitiline haridus?

Bundeswehri arutelu koolides: militariseerimine või poliitiline haridus?

Norddeutschland, Deutschland - Viimase paari kuu jooksul on koolides registreerinud arutelu Bundeswehri olemasolu üle. Eriti alates Ukraina konfliktist on noorteohvitserid üha enam nõudnud poliitilise hariduse edastamist. "Me ei ole siin sõjaväeteenistuse edendamiseks," selgitab kapten David Matei, kes on aktiivselt koolides. Kuid seda vaatenurka vaidlustab tugevalt nii vasakpoolse fraktsiooni kui ka liidu ja teaduse liidu (Gew), kes nõuavad, et Bundeswehr eemaldaks koolisüsteemi ja tugineda selle asemel rahuharidusele. Vastavalt

Baieris kavandab osariigi valitsus isegi seadust, mille eesmärk on hõlbustada Bundeswehri juurdepääsu ülikoolidesse, samal ajal kui Euroopas muutunud julgeolekuolukord pärast Venemaa rünnakut Ukraina vastu ning Iisraeeli ja Palestiina kaklusi kasutatakse õigustusena. Kriitikud kardavad, et sellised seadused ei saa esindada mitte ainult sõjaväeteenistuse reklaami, vaid ka ühiskonna militariseerida. "Haridusel ja sõjaväel pole üksteisega mingit pistmist," ütles Saksamaa rahuühingu VK tegevdirektor Michael Schulze ZDF -i intervjuus.

Arutelu Bundeswehri rolli üle koolides pole uus, kuid see on omandanud Ukraina konflikti plahvatusohtlikus ja sellega seotud muutused julgeoleku arutelus. Vastavalt Jacobin Haridus on üha enam militariseeritud, mida paljud eksperdid tunnevad end problemaatiliselt. Juba on ettepanekuid üheksandast klassist pärit noorteohvitseridele kohustuslike visiitide kasutuselevõtmiseks, mis vastab erinevate külgede vastupanuga. Koolid peaksid võtma ka sõjaväekriitilisi positsioone ja näitama tsiviilkriitilisi alternatiive. Jääb küsimus, kuidas noorte ohvitseride neutraalset ja tasakaalustatud teavet saab tegelikult edastada, kuna nad on sõduri all.

Tasakaalustatud poliitilise hariduse nõudmised ja tsiviilelanikud on seetõttu aktuaalsemad kui kunagi varem. Praegune seos sakslaste vahel Bundeswehriga näitab ka selget kalduvust: kuigi Bundeswehri lähedust on iseloomustanud minevikus ükskõiksus, on selline suhtumine sellest ajast alates muutunud. Ligi 90 noorteohvitseri on praegu aktiivne turvaprobleemide teadvustamiseks, kuid jääb üle vaadata, kuidas ühiskond seda suundumust hindab.

Sellise taustaga saab selgeks, et Saksamaa haridusmaastikul on veel palju küsimusi - nii Bundeswehri rolli kui ka üldise strateegia osas järgmiste põlvkondade kujunemise kujundamiseks.