Bundeswehri debatt koolides: militariseerimine või poliitiline haridus?

Bundeswehri debatt koolides: militariseerimine või poliitiline haridus?

Viimastel kuudel on hoo sisse saanud arutelu Bundeswehri kohaloleku üle koolides. Eriti pärast Ukraina konflikti on noorsooohvitseridelt üha suurem nõudlus poliitilise hariduse andmiseks. "Me ei ole siin selleks, et edendada sõjaväeteenistust," selgitab kapten David Matei, koolides tegutsev noorteohvitser. Sellele vaatenurgale vaidlevad aga tugevalt vastu nii vasakpoolne fraktsioon kui ka Haridus- ja Teadusliit (GEW), kes nõuavad Bundeswehri koolisüsteemist eemaldamist ja selle asemel rahukasvatuse kasutamist. Valju RND Hariduse militariseerimine on keskne teema, samas kui sellised organisatsioonid nagu "terre des hommes" suhtuvad Bundeswehri kohalolekusse skeptiliselt.

Baierimaal kavandab osariigi valitsus isegi seadust, mis muudaks Bundeswehri ülikoolidesse pääsemise lihtsamaks, samas kui õigustuseks tuuakse ära Venemaa rünnaku järel Ukrainale muutunud julgeolekuolukord Euroopas ning lahingud Iisraelis ja Palestiinas. Kriitikud kardavad, et sellised seadused ei saa mitte ainult edendada sõjaväeteenistust, vaid ka militariseerida ühiskonda. "Haridusel ja sõjaväel pole üksteisega mingit pistmist," ütles Saksa Rahuühingu-VK tegevdirektor Michael Schulze von Glaßer intervjuus ZDF-ile.

Pendelrände probleem Põhja-Saksamaal

Kes Põhja-Saksamaal tööasjus palju reisib, võib nüüd valmistuda keeruliseks ajaks. Alates augustist on Hamburg-Berliini raudteeliin kuni 2026. aasta aprillini ulatusliku üldrenoveerimise tõttu suletud. See tähendab Mecklenburg-Vorpommerni ja Brandenburgi pendeldajatele, et nad peavad bussidele üle minema. Kaugrongidel kulub ümbersuunamiste tõttu marsruudi läbimiseks umbes 45 minutit kauem. See infrastruktuurialane väljakutse tuleb halvimal võimalikul ajal, kuna piirkond kannatab juba praegu suurenenud pendelrändajate arvu tõttu.

Hariduse militariseerimise kriitika

Arutelu Bundeswehri rolli üle koolides ei ole uus, kuid see on muutunud plahvatusohtlikumaks Ukraina konflikti ja sellega kaasnevate julgeolekudebati muutuste tõttu. Valju jakobiinid Haridus muutub üha militariseeritumaks, mis on paljude ekspertide arvates problemaatiline. Juba on tehtud ettepanekuid kehtestada noorsooohvitseride kohustuslikud visiidid alates üheksandast klassist, millele on osaks saanud erinevate osapoolte vastupanu. Nõutakse, et ka koolid võtaksid sõjaväe suhtes kriitilised seisukohad ja näitaksid tsiviilalternatiive. Jääb küsimus, kui neutraalset ja tasakaalustatud teavet saavad noorsooohvitserid tegelikult edastada, kuna nad on sõjaväe alluvuses.

Tasakaalustatud poliitilise hariduse ja kodanikuperspektiivide tugevdamise nõuded on seetõttu asjakohasemad kui kunagi varem. Ka sakslaste ja Bundeswehri praegune suhe näitab selget trendi: kui varem iseloomustas Bundeswehri lähedust ükskõiksus, siis sellest ajast on see suhtumine muutunud. Peaaegu 90 noorsooohvitseri on praegu aktiivsed, et tõsta teadlikkust turvaprobleemidest, kuid eks ole näha, kuidas ühiskond sellesse trendi suhtub.

Sellise taustaga saab selgeks, et Saksamaa haridusmaastikul on veel palju vastuseta küsimusi – nii Bundeswehri rolli kui ka järgmiste põlvkondade hariduse kujundamise üldise strateegia osas.