Tume vahepealne maailm: Ruslan ja Ljudmila” Hamburgis avaldab muljet!

Tume vahepealne maailm: Ruslan ja Ljudmila” Hamburgis avaldab muljet!

Mihhail Glinka tähelepanuväärse ooperi “Ruslan ja Ljudmila” uuslavastus esietendus Hamburgi Riigiooperis 9. novembril 2025. 27. novembril külastatud etendus näitab, et Aleksandr Puškini luuletuse põhjal valminud teos kannab traditsioonilise muinasjutuooperi üle tumedasse vahemaailma. Lavastajad Alexandra Szemerédy ja Magdolna Parditka on siin head kätt näidanud ning loovad ruumi sügavamatele sotsiaalsetele ja individuaalsetele küsimustele.

Lugu on klassikaline: kuri võlur röövib printsessi tema pulmapäeval ning rüütlid peavad tema tagasi toomiseks läbi elama mitmeid seiklusi. Glinkas ei peegelda süžee mitte ainult 1842. aasta ärkavat vene rahvustunnet, vaid käsitleb ka oma elumudeleid otsiva põlvkonna täiskasvanuks saamise lugu. Siin tõstatuvad küsimused vabaduse ja turvalisuse kohta, selguvad aga väljakutsed traditsioonilistele ootustele. Glinka ühendab muusikaliselt itaalia bel canto elemente slaavi, soome ja araabia meloodiatega, muutes ooperi omas ajas ainulaadseks. Need aspektid on lavastuses muljetavaldavalt edasi antud, muusikaline juhtimine, mida toetavad Azim Karimov ja Hamburgi Filharmoonia Riigiorkester, mis esitab täpselt ja võimsalt.

Muljed lavastusest

Visuaalne kujundus avaldab muljet projektsioonide ja pildikatetega, mis ammutavad vihjeid hilisele nõukogude perioodile ning käsitlevad identiteedi, hirmude ja igatsuste teemasid. Eriti põnevaks muutub kontrast iluuisutamise visuaalsete ruumide vahel, mis tähistab rangust ja kontrolli ning metroo psühholoogilist sügavust. Need maailmad peegeldavad peategelaste sisemisi konflikte ja annavad lavastusele tähelepanuväärse sügavuse.

Barno Ismatullajeva toob oma selge sopraniga emotsionaalselt esiplaanile Ljudmila rolli, Ilia Kazakov aga kehastab soliidse bassiga haavatavat Ruslanit. Aleksei Botnarciuc avaldab muljet omapärase bassiprofiiliga koomik Farlafina ja Bajani/Finni rollis Nicky Spence lööb publiku särava tenoriga akordi. Angela Denoke Naina ja Natalia Tanasii Gorislawana näitavad samuti, kui mitmetahulised on tegelaskujud.

Tagasivaade Glinka pärandile

“Vene ooperi isaks” peetav Mihhail Glinka ise lõi koos “Ruslani ja Ljudmillaga” olulise teose, mis ei kujundanud ainult Venemaa muusikalugu. Ajalooliselt entusiastlikus kontekstis, kus ooperikunst alles järk-järgult Venemaal kanda kinnitas, panid Glinka kompositsioonid aluse vene muusikateatri arengule. Tema reisid Itaaliasse ja kohtumised teiste heliloojatega viisid lääne ja slaavi mõjutuste sünteesini.

Hamburgi Riigiooperi lavastus on seega enamat kui lihtsalt klassikalise teose esitus; see on üleskutse seada tüki teemad uuesti kahtluse alla ja kogeda neid siin ja praegu. Selle värske ja kaasaegse tõlgendusega on ansambel loonud kõik eeldused publiku köitmiseks ja ooperiõhtul unustamatu elamuse pakkumiseks. Märkimisväärne õhtu, mitte ainult esinemised, vaid ka temaatika näitavad asjakohasust, mis ulatub muusikast palju kaugemale.

Lisateabe saamiseks Hamburgi Riigiooperi lavastuse ja ajakava kohta külastage [Hamburgische Staatsoperi] ametlikku veebisaiti (https://www.die-hamburgische-staatsoper.de/de/programm/details/1904) ja artikleid teemal Der Opernfreund. Huvilised saavad lugeda ka Ooperi kõigile kommentaare, et saada rohkem teada Vene ooperikultuuri tagamaadest.