Hamburg tabab kõvasti: puhkekorterid lähevad kalliks!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Hamburg tõstab puhkusekorterite tasusid, et tagada eluaseme kaitse ja taskukohane eluase.

Hamburg erhöht die Gebühren für Ferienwohnungen, um Wohnraumschutz zu gewährleisten und bezahlbaren Wohnraum zu sichern.
Hamburg tõstab puhkusekorterite tasusid, et tagada eluaseme kaitse ja taskukohane eluase.

Hamburg tabab kõvasti: puhkekorterid lähevad kalliks!

Hamburgi linn pingutab ohjad kohalike elanike eluaseme olukorra osas. Alates 2026. aastast tõusevad turistide kasutuses olevate korterite tasud 3–15 protsenti – korduvate ebaseaduslike pakkumiste korral isegi 45 protsenti. Selle eesmärk on aidata katta halduskulusid ja anda tugev poliitiline signaal võitluses vähese elamispinna pärast. Rahandussenaator Andreas Dressel (SPD) rõhutab, et selle meetme eesmärk on luua sihipärane tüürimisefekt, et säilitada linnas elamispinda. Ebaseaduslike puhkekorterite üürileandjad maksavad praegu tasu 83 eurot, mis tõuseb 2026. aasta jaanuarist 120 euroni, mis võib mitme korteri puhul tõusta ligi 1300 euroni, kuna Welt.

Puhkekorterite olukorral ei hoia kriitilist silma mitte ainult Hamburg, vaid ka teised Euroopa suuremad linnad. Elamispinna kasutamine ööbimiseks on paljudes linnades toonud kaasa kohalike elanike taskukohase eluaseme nappuse. Oluline on saada see probleem kontrolli alla kogu Euroopas. 2026. aasta mais jõustuvad uued määrused, mis nõuavad veebiplatvormidelt broneeritud ööbimiste andmete edastamist ametiasutustele. 2024. aasta aprillis vastu võetud EL-i määruse eesmärk on suurendada lühiajalise üürituru läbipaistvust ja tugevdada regulatsioone liikmesriikides.

Mõju ELis

Reguleerimisvajadus peegeldub ka numbrites: 2024. aastal broneeriti EL-is suurte veebiplatvormide nagu Airbnb, Booking ja Tripadvisor kaudu kokku 854,1 miljonit ööd. See vastab 18,8 protsendilisele kasvule eelmise aastaga võrreldes. Broneeringud on eriti kõrged augustis – 2024. aastal registreeriti 152,2 miljonit külaliste ööbimist, nagu mainitakse Euroopa Parlamendi raportis. Sellised linnad nagu Pariis, Rooma ja Barcelona on populaarseimate reisisihtkohtade tipus.

Alates 1970. aastatest on Hamburg kehtestanud elamispindade ümberehitamise keelu, et leevendada pingelist eluasemeolukorda. Rangete keeldude asemel tugineb linn kontrollitud lähenemisele. Alates 2019. aastast nõutud nn eluasemekaitse numbri kasutamine võimaldab jälgida ööbivate külaliste korterikasutust. Tänaseks on väljastatud üle 13 500 kaitsenumbri ja alustatud üle 800 haldusõiguserikkumise menetluse, millega on karistatud ligi 650 000 euro suuruse rahatrahviga.

Reaktsioonid ja väljavaated

Hamburgi üürnike ühingu esimees Rolf Bosse aga kritiseerib, et meetmetest ei piisa elamispinna tõhusaks kaitsmiseks. Üha selgemaks saab, et surve reguleerida mõjutab ka teisi Euroopa linnu. Schleswig-Holstein alustas elamute kaitsmisega alles 2024. aastal, mis näitab, kui kiiresti peavad linnad oma kodanike eluaseme olukorra parandamiseks tegutsema.

Lähiaastad on otsustava tähtsusega õiglase tasakaalu leidmisel kohalike elanike vajaduste ja turisminõudluste vahel. Hamburg on jõudnud pöördepunkti ja mitte ainult ei soovi kasutada oma meetmeid kohaliku olukorra parandamiseks, vaid ka anda oma osa selles, kuidas seda väljakutset käsitletakse kogu Euroopas.