Häire streik Harburgis: DRK töötajad nõuavad õiglasi tariife!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

3. juulil 2025 toimub Hamburgis DRK hariduse hoiatusstreik kollektiivlepingute toetamiseks.

Am 3. Juli 2025 findet ein Warnstreik der DRK-Pädagogik in Hamburg statt, um die Tarifverträge zu unterstützen.
3. juulil 2025 toimub Hamburgis DRK hariduse hoiatusstreik kollektiivlepingute toetamiseks.

Häire streik Harburgis: DRK töötajad nõuavad õiglasi tariife!

Hamburgis on palju möllamist, eriti DRK hariduse vallas: neljapäeval, 3. juulil 2025 on planeeritud terve päeva kestev hoiatusstreik, mis kutsub kõiki töötajaid oma õiguste ja kollektiivlepingute eest seisma. Praegune kollektiivläbirääkimiste voor on kuum teema ja töötajad on otsustanud oma häält kuuldavaks teha. Kohtumispaik on kell 9.00 aadressil Hohe Straße 4, 21073 Hamburg, kust demonstratsioon viib DRK peakorterisse ja sealt edasi S-Bahni juurde ametiühingusaali kesksele miitingule. Samuti on streikida soovijatel võimalus kohtuda kell 11.00 otse Besenbinderhofi ametiühingusaalis, kus kohtuvad arvukad kolleegid teistest DRK ettevõtetest Hamburgist ja selle lähiümbrusest, et üheskoos oma nõudmisi toetada. ver.di teatab, et kõik ver.di liikmed võivad streigi ajal streigipalka oodata. Ka need kolleegid, kes veel ametiühingusse ei kuulu, võivad osaleda ja saada streigipalka seni, kuni nad juuni lõpuks liikmeks saavad.

Aga mis on selle kõne taga? Streigid on osa töömaailma DNA-st ja on töötajate nõuete täitmise keskne vahend. Need ei ole kergemeelne tegu, vaid on mõeldud viimase abinõuna, kui kõik muud vahendid on ammendatud. Ver.di toel Streikijate rahalist koormust saab vähendada ning ametiühing pakub abi ka võimalike töösulgude korral. See näitab, kui oluline on sellistel aegadel tugev kogukond.

Streigi õiguslik raamistik

Streike kaitseb põhiseadus artikli 9 lõikes 3. Sellegipoolest kehtivad nende rakendamiseks ranged nõuded. Jäävad keerulised küsimused, kuidas kujundatakse streigiõiguse õiguslik alus ja piirid, et tagada töötajate huvide jõustamine. Töövaidlusi, mis hõlmavad ka streike, on aga aastate jooksul kujundanud kohtumäärused. Need arenevad dialoogis kollektiivläbirääkimiste osapoolte vahel ja peegeldavad vajadust säilitada sotsiaalne õiglus ja õiglased töötingimused. Föderaalne peakorter poliitilise hariduse jaoks selgitab, et ilma töötajate kollektiivse surveta oleks läbirääkimistel vähe liikumist.

Oluline aspekt on streigimeetmete vajalikkus ja proportsionaalsus. Streigis osalemise suurendamiseks peaksid streikijad jätkama suhtlemist oma kolleegide ja juhtkonnaga. Soovitatav on kasutada “streigilubadust”, et tagada ülevaade osalemisest vastavates objektides. Lõppkokkuvõttes on see ühise hääle leidmine ning õiguslike ja sotsiaalsete tingimuste parandamine.