Iga neljas inimene saab pensioni alla 1300 euro – šokeerivad arvud!
Lisateavet Põhja-Saksamaa pensioniolukorra kohta: faktid, erinevused ja hetkepoliitilised arengud.

Iga neljas inimene saab pensioni alla 1300 euro – šokeerivad arvud!
Demograafilised muutused Saksamaal mõjutavad oluliselt ka pensioniolukorda. Praegustel andmetel saab üle 25% Saksamaal 45-aastastest ja vanematest pensionäridest alla 1300 euro kuus. Seda näitab analüüs, mis viitab paljude pensionäride kohati ebakindlale rahalisele olukorrale. Valju NOZ Üle 5,5 miljoni vähemalt 45-aastase kindlustusstaažiga pensionäri keskmine pension pakub tagasivaadet pensionistruktuurile: see on 1668 eurot.
Täheldada võib eriti suuri piirkondlikke erinevusi. Lääne-Saksamaal võivad pensionärid oodata keskmiselt 1729 eurot, samas kui nende kolleegid Ida-Saksamaal saavad vaid umbes 1527 eurot. Eriti torkab silma Hamburg, kes juhib 1787-eurose keskmise pensioniga teed, madalaima pensioniga on aga Tüüringis 1491 eurot.
Kõigepealt selgitage piirkondlikke erinevusi
Schleswig-Holsteini arve lähemalt uurides selgub, et siin saavad pensionärid keskmiselt 1704 eurot, mis paistab riigi keskmisest positiivselt välja. Alam-Saksimaal on aga olukord keerulisem: läänes on meeste keskmine pension 1783 eurot, naised jäävad aga otseses võrdluses maha Alam-Saksi 1417 ja Bremenis 1447 euroga. Ilmekad on ka üleriigilised keskmised: mehed saavad 1778 eurot, naised 1449 eurot.
Vasakpoolne parlamendisaadik Dietmar Bartsch on juba pensionipoliitikat teravalt kritiseerinud ja nõuab põhimõttelist kursimuutust. Ta ei näe numbreid ainult väljakutsena, vaid ka kohustusena tagada, et kogu töötav elanikkond maksaks pensionifondi. Föderaalvalitsus reageerib sellistele avaldustele ja juhib tähelepanu, et pensionisummad ei kajasta kogu kannatanute rahalist olukorda. Väikesed pensionid võivad tekkida ka 45-aastase kindlustusstaaži korral, kuid arvesse tuleks võtta ka selliseid negatiivseid külgi nagu sissemaksevabad perioodid, näiteks koolitus- või töötusperioodid.
Järkjärguline lähenemine on silme ees
Teine oluline aspekt on pensioniväärtuste ühtlustamine Ida- ja Lääne-Saksamaa vahel. Osana joondamisplaanist alates Saksa pensionikindlustus 2023. aasta 1. juulist on praegune pensionisumma korrigeeritud, mis näeb ida jaoks ette iga-aastase tõusu vähemalt 0,7 protsendipunkti, kuni see saavutab lääne väärtuse.
See muutus on käimasolev Ida- ja Lääne-Saksamaa majanduse võrdsustamise protsess ning see käib käsikäes loodetavasti stabiilse palgaarenguga idas. Pensioniõiguse ühtlustamine oli keskseks teemaks ka viimase kolmekümne aasta läbirääkimistel, mida iseloomustasid ühinemisleping ja pensioniülekande seadus. Alates 2025. aastast hakkab kõigis liidumaades kehtima ühtne pensioniseadus – edu, mida enam kui kolme aastakümne järel igatsevad nii paljud pensionärid kui ka poliitikud.
Teades hästi, et need erinevad meetmed peaksid pikas perspektiivis eakate vaesuse struktuurile positiivset mõju avaldama, jääb üle oodata, kas pensionitaseme sihipärane stabiliseerimine 48% tasemel föderaalse sotsiaalministri Bärbel Basi juhtimisel toob loodetud edu. Vaatamata kõikidele pingutustele on Saksamaal endiselt lõhe pensioni sissetulekutes, mida tuleb lähiaastatel optimeerida, et luua õiglasem ja stabiilsem pensionisüsteem kõikidele põlvkondadele. Siin on oluline pidev jälgimine.