Kliimakriis kui äratuskell: piirkondlik piiskop kutsub üles tõelistele muutustele!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Kristina Kühnbaum-Schmidt kritiseerib föderaalvalitsust ja nõuab sotsiaalse õigluse nimel jõulisemaid meetmeid kliimakriisi vastu.

Kristina Kühnbaum-Schmidt kritisiert die Bundesregierung und fordert stärkere Maßnahmen gegen die Klimakrise für soziale Gerechtigkeit.
Kristina Kühnbaum-Schmidt kritiseerib föderaalvalitsust ja nõuab sotsiaalse õigluse nimel jõulisemaid meetmeid kliimakriisi vastu.

Kliimakriis kui äratuskell: piirkondlik piiskop kutsub üles tõelistele muutustele!

Arutelu energia ülemineku ja kliimakaitse üle muutub Saksamaal üha valjemaks. Põhja-Saksamaa evangeelse luterliku kiriku piirkondlik piiskop Kristina Kühnbaum-Schmidt tõstab häält kiireloomulises pöördumises föderaalse majandusministri Katherina Reiche (CDU) seisukohtade vastu. Kühnbaum-Schmidt kritiseeris nende avaldusi energiaülemineku kohta ja tegi selgeks, et nõudlus taskukohasuse ja varustuskindluse järele ei tohiks olla vabanduseks kliimaeesmärkide täitmata jätmiseks. Nagu evangelisch.de teatab, ei saa neid probleeme käsitleda keskkonna ja kliima arvelt.

Kühnbaum-Schmidt tutvustas Evangeelse Õppekogukonna teaduskeskuses konverentsi “Kliimateeoloogia vaimsuse, kiriku, teaduse ja aktivismi vahel” raames peetud loengus kliimakriisi kui äratuskõnet. Ta kutsus üles põhjalikumalt teoloogiliselt ja praktiliselt uurima kliimamuutustega kaasnevaid väljakutseid. Piirkonnapiiskop tõi välja, et kirikud ei peaks olema ainult osa probleemist, vaid peaksid ka aktiivselt osalema selle lahendamises. Tihe koostöö ja uued koostööd on selleks hädavajalikud, nagu nordkirche.de kirjeldab.

Fookuses sotsiaalne õiglus

Arutelu keskseks teemaks on kliimaõigluse küsimus. Sageli on kõige enam mõjutatud sotsiaalselt ebasoodsas olukorras olevad rühmad ja põlisrahvad, kes on kliimamuutustesse kõige vähem kaasa aidanud. Kuigi arenenud riigid kannavad peamist vastutust kliimat kahjustavate gaaside hulga suurendamise eest, peavad nad toetama ka globaalset lõunaosa kliimamuutuste tagajärgedega toimetulekuks. Need vaated põhinevad „kliimaõigluse” kontseptsioonil, mis käsitleb ebavõrdsust kliimamuutuste kontekstis, nagu bne-portal.de selgitab.

Kirikud saavad siin mängida otsustavat rolli mitte ainult teoreetilises raamistikus osalemise kaudu, vaid ka aktiivselt sotsiaalsete liitude sõlmimisel ja partnerlussuhete loomisel kliimakaitse nimel. Kühnbaum-Schmidti sõnul peaks kirik keskenduma neljale muutuste valdkonnale: koostöö ja võrgustumine, vaimsed kohad, kodanikuaktiivsus ja intensiivsem teoloogiline refleksioon. Need aspektid on olulised kiriku kui kliimakriisi positiivse jõu tõhusaks kujundamiseks.

Nõuded poliitikale

Föderaalminister Reiche avaldused, et energiaüleminek on ristteel ja see peab keskenduma eelkõige majanduslikele kaalutlustele, panid Kühnbaum-Schmidti ärevile. Ta kardab, et poliitilises arutelus kaob kiireloomulisus kliimakriisi vastu meetmete võtmiseks. Ta näeb kliimakriisi kui äratust, mida ei saa eirata. Seetõttu on äärmiselt oluline, et poliitika ja ühiskond töötaksid koos elujõuliste lahenduste nimel.

Nõue võimaluste õiglase jaotuse järele, mis kaasneb üleminekuga vähese CO2-heitega majandusele, ei ole mitte ainult moraalne, vaid ka vajalik väljakutse kõigile. Ajal, mil kliimakriis ja sotsiaalne õiglus peavad käima käsikäes, on ülioluline, et nii poliitika kui kirik võtaksid vastutuse ja teeksid koostööd.