Suche
Mein Konto
Surve all olevad rannikud: meretaseme tõus ja kliimamuutused ohustavad meid!
Artiklis tuuakse esile kliimamuutuste praegused mõjud Põhjamerele ja Läänemerele, sealhulgas veetemperatuuri tõus ja rannikualade ümberhindamise kiireloomulisus. Eksperdid hoiatavad tagajärgede eest ja nõuavad viivitamatut tegutsemist.
Surve all olevad rannikud: meretaseme tõus ja kliimamuutused ohustavad meid!
Kliimamuutused ei mõjuta mitte ainult meie ilmastikku, vaid neil on tõsised tagajärjed ka Põhja-Saksamaa rannikupiirkondadele. Värske aruanne saidilt moin.de näitab, et veetemperatuur nii Põhjameres kui ka Läänemeres tõuseb pidevalt. Tormid muutuvad võimsamaks ja merevee tase tõuseb oodatust kiiremini. Need murettekitavad arengud nõuavad ümbermõtlemist.
Saksa meteoroloogiaühing (DMG) ja Saksa füüsikaühing (DPG) hoiatavad kiiresti eesseisvate väljakutsete eest. Frank Böttcher DMG-st juhib tähelepanu, et eelseisvate kliimamuutuste eest hoiatati juba 1987. aastal. Nüüd, üle 35 aasta hiljem, on aeg lahendusi leida. DPG president Klaus Richter rõhutab, et kiire tegutsemise korral suudame temperatuuritõusu siiski ohjeldada.
Hoiatused ja prognoosid
Üleskutse taga olevad 55 000 teadlast soovitavad Saksamaal tõsiselt arutada eriti haavatavatest rannikupiirkondadest lahkumist. Valju Föderaalne Keskkonnaagentuur Põhja- ja Läänemere tasememõõtmised näitavad veetaseme olulist tõusu. See tõus tuleneb muu hulgas liustike ja jääkihtide sulamisest – protsessist, mida kliimamuutused kiirendavad.
IPCC kuuenda hindamisraporti prognoosid eeldavad, et aastaks 2100 tõuseb ülemaailmne meretase 0,3–1,0 meetrit. Eriti murettekitav on Antarktika jää sulamisprotsessidega kaasnev ebakindlus, mis võib viia täiendava üle meetri tõusuni. Sellised arengud võivad eriti ohustada jõesuudmete ja madalate piirkondade rannikut, nagu on analüüsinud nadr.de selgitatud.
Rannikukaitse ja sotsiaalne õiglus
Vaatamata juba 1962. aastast Schleswig-Holsteini rannikukaitsesse investeeritud kolmele miljardile eurole on eksperdid seisukohal, et tehnilised võimalused on jõudmas piire. Tuleb langetada olulisi otsuseid: Kuidas kohandada oma rannakaitsesüsteemi nii, et see kaitseks inimesi ja keskkonda? Samuti saab selgeks, et peale ehitus- ja masinatööstuse võiksid kohanemismeetmetest kasu saada ka kindlustusseltsid ja tehnoloogiaettevõtted. Need muudatused tõstatavad aga ka sotsiaalse õigluse küsimusi.
Väikesed kogukonnad ja rannikuäärsed põlisrahvaste kogukonnad kannavad sageli meretaseme tõusust tulenevate väljakutsete raskust. Vaja on suuremaid projekte ja uuenduslikke lähenemisviise tagamaks, et isegi kõige haavatavamad rühmad ei jääks maha. Arutelu merepinna tõusu üle pole seega mitte ainult teaduse, vaid ka meie sotsiaalsete struktuuride proovikivi.
Kliimamuutused seavad meile suuri väljakutseid, millest paljusid on tunda kohapeal. Rohkem kui kunagi varem nõuavad rannikukaitsemeetmed terviklikku lähenemist – peame tegutsema kiiresti ja jätkusuutlikult, et säilitada oma rannikualade ilu ja turvalisus pikas perspektiivis.