Keskenduge Euroopa lepingutele: SVP hoiatab suveräänsuse kaotamise eest!

Keskenduge Euroopa lepingutele: SVP hoiatab suveräänsuse kaotamise eest!

Eilses “Areeni” saates oli tuline arutelu uute lepingute üle EL-iga. Kui SVP oli selgelt õigusliku ülevõtmise vastu, siis FDP ja keskuse esindajad nägid uutes määrustes sammu suurema õiguskindluse suunas. SP seevastu kiitis eriti uues lepingus sisalduvat kindlat palgakaitset. Šveitslased on nende EL-i lepingute kohta üksikasjalikku teavet oodanud alates 2022. aasta detsembrist, kuid seni on seadustekstidele ligipääs olnud vaid käputäiel parlamendisaadikutel. See tõi kaasa teatud rahutused poliitikute ja elanikkonna seas. Nau.ch teatab, et ruumis oli SVP rahvusnõuniku Franz Grüteri rahulolematus, kes kritiseeris uusi määrusi karmilt. Ta rõhutas, et EL dikteerib Šveitsi jaoks reegleid ja õõnestab sellega traditsioonilisi Šveitsi standardeid.

Siiski ei jaga SVP vastupanu kõik. Elisabeth Schneider-Schneiter keskusest lükkas SVP mure tagasi ja selgitas, et tegemist on tervikliku õigusraamistikuga, mis hõlmas viit olemasolevat ja kolme uut lepingut. FDP riikide nõukogu Matthias Michel rõhutas, et Šveitsil on eriline positsioon ja uued lepingud on spetsiaalselt koostatud. Ta lükkas kindlalt tagasi allutamise süüdistused ja pidas vahekohtus vahendit, mis annaks Šveitsile suurema suveräänsuse. Vastupidiselt Grüteri murele näeb Michel vahekohtus eelist, mis toob lõppkokkuvõttes kasu Šveitsi ettevõtetele.

Meetmed palkade kaitsmiseks

Teiseks arutelu keskseks punktiks oli Šveitsi palkade kaitse ELi uute lepingute kontekstis. Föderaalnõunik Guy Parmelin esitles plaani, mille eesmärk on 14 meedet nii palkade kaitsmiseks kui varem. Tööturu osapooled on neid meetmeid viimistlenud juba kuid tagamaks, et eeskirjad, eriti ELi ettevõtete puhul, kes saadavad töötajaid Šveitsi, ei sea kodumaistele ettevõtetele uusi koormusi. Parmelin andis mõista, et liidunõukogu teeb ettepaneku ka vallandamise eest kaitsva meetme kohta. Siiski on mõned punktid, mille osas ollakse lahkarvamusel.

Äsja kategoriseeritud meetmed hõlmavad muu hulgas EL-i teenusepakkujate etteteatamisaja lühendamist 8 päevalt 4 päevale ja keskse automatiseeritud aruandlusmenetluse kasutuselevõtmist ELi ettevõtete jaoks. Lisatud on ka uued nõuded riigihankelepingutele, mis nõuavad töötasu ja töötingimuste tõendamist. Berni ajaleht rõhutab, et põhitähelepanu on suunatud teenusekeelu kehtestamisele kui sanktsioonile palgadumpingu vastu.

Elektriturg ja kahepoolsed suhted

Teine aspekt, mida “Areenil” käsitleti, on vastuoluline elektrileping. SP asepresident David Roth väljendas muret, et see võib kaasa tuua "pseudokonkurentsi" ja tõsta elektrihindu. Roheliste partei president Lisa Mazzone vastas sellele, öeldes, et leping on energia ülemineku ja võrgu stabiilsuse jaoks väga oluline.

Taustal on Bilaterals III, mis on pärast ebaõnnestunud raamlepingu läbirääkimisi taas hoo sisse saanud. Need uued lepingud ei sisalda mitte ainult eeskirju inimeste vaba liikumise ja toiduohutuse kohta, vaid ka Šveitsi jaoks konkreetseid kohandusi palgakaitses ja rändepoliitikas. Ekspertarutelu kahepoolse III eeliste üle võrreldes katkenud läbirääkimistega näitab, et Šveits näitas läbirääkimistel head kätt ja paljud selle eripärad säilisid. SME.admin.ch teatab, et edasiste läbirääkimiste eesmärk on keskenduda kohalikule elukallidusele ja saavutada ühine arusaam õiguste üleandmisest ilma automatiseerimiseta.

Areenil toimunud arutelu näitas selgelt, et Šveits seisab silmitsi suurte väljakutsetega. Arvamused ELi uute lepingute, palgakaitse ja Šveitsi rolli kohta Euroopa kontekstis on väga erinevad. Nüüd on poliitikute ülesanne need erinevused ületada ja leida elujõuline tee edasi.