Rheineland-palatinaat alustab uut integratsiooni rünnakut 1,5 miljoni euroga!

integratsioonihalduri

Aga mida täpselt integratsioonijuhid teevad? Nende peamised ülesanded seisnevad sisserändajate toetamisel ühiskonda integreerimisel. See hõlmab keelekursuste vahendamist, elamispindade, päevahoiu ja koolipaikade organisatsiooni ning tööturu integreerimise tuge. Keskne mure on ka teadlikkus sisserändajate vajaduste osas. See ei mängi mitte ainult rolli individuaalsel tasandil, vaid ka sotsiaalse suhtluse kui terviku jaoks. Näitena võiks korteri otsimisel tsiteerida perede tuge, mis on oluline integratsiooni ehitusplokk.

Rhineland-palatinaadis elab täna umbes 28 % umbes 4 miljonist kodanikust: sees on rändeajalugu. Viimastel aastatel on riiki lisatud uusi pagulasi. Aasta algusest on meieni jõudnud umbes 2600 varjupaigataotlejat ja Ukrainast pärit põgenike arv kasvab peaaegu 4000 -ni. Muidugi toob see sisseränne ka IT -väljakutseid, näiteks praegu 5820 kohta salvestusruumides, millest 55 % on juba hõivatud. Nendele jõupingutustele vaatamata on munitsipaalvarju organisatsioonide hääli, mis selgitavad, et integratsiooni ülesandeid ei saa hallata üksnes integratsioonijuhid. Finantskohad vajavad integratsiooni tõhusaks kavandamiseks täiendavat tuge.

integreerimine Ühiskonna kui terviku ülesandena

Integreerimist peetakse üha enam kogukonna kui terviku väljakutseks. See vaatenurk pole uus; Alates 1970. aastatest on Saksamaal olnud nõudmisi sisserändajatele aktiivse toetuse järele. Rände- ja põgenike föderaalne büroo (BAMF) on mänginud keskset rolli alates selle teema kehtestamisest 2005. aasta sisserändeseaduses. Hea näide eduka integratsioonipoliitika kohta on suurenev integratsioonikursuste arv, mis hõlmavad nii keele- kui ka orienteerumiskursusi ja mida rahastavad võimud. Siin saab selgeks, et integreerimist ei vaidlustaks mitte ainult sisserändajad, vaid ka ühiskond on kohustus võimaldada võrdseid võimalusi ja vastu võtta diskrimineerimist.