Rheinland-Pfalz alustab uut integratsioonirünnakut 1,5 miljoni euroga!

Rheinland-Pfalz alustab uut integratsioonirünnakut 1,5 miljoni euroga!

Rheinland-Pfalzi integratsioonipoliitika saab uue strateegiaga hoogu juurde. Integratsiooniminister Katharina Binz tutvustas täna uut suunda, mis tekkis pärast poolteist aastat kestnud intensiivset konsulteerimist ja planeerimist. Ta nimetab strateegiat „ühekordseks integratsioonipoliitikaks” ja rõhutab, kui oluline on struktureeritud lähenemine immigrantide integreerimisele. Selle strateegia keskseks komponendiks on nn integratsioonijuhid, kes palgatakse kõigisse 36 sõltumatusse linna ja piirkonda. Nende uute töökohtade eesmärk on aktiivselt toetada migrantide ja pagulaste lõimumist.

Nagu Lõuna-Saksamaa ajaleht aruannete kohaselt rahastatakse iga integratsioonijuhi täiskohaga ametikohta kuni 60 000 euroga, lisaks on planeeritud materjalikuludeks 20 000 eurot. Eelarves on nendeks ametikohtadeks käesolevaks aastaks ette nähtud juba 1,5 miljonit eurot ja järgmiseks aastaks 3 miljonit eurot. Huvitatud linnad ja vallad saavad vahendeid taotleda alates suvevaheajast.

Integratsioonijuhi ülesanded

Aga mida integratsioonijuhid tegelikult teevad? Nende põhiülesanneteks on toetada migrante ühiskonda integreerumisel. See hõlmab keelekursuste korraldamist, elamispinna, lasteaia- ja koolikohtade korraldamist ning tööturule integreerumise toetamist. Keskseks murekohaks on ka ühiskonna teadlikkuse tõstmine immigrantide vajadustest. See ei mängi rolli mitte ainult üksikisiku tasandil, vaid ka sotsiaalses suhtluses tervikuna. Näitena võiks tuua perede toetuse majutuse leidmisel, mis on integratsiooni oluline ehituskivi.

Umbes 28% ligikaudu 4 miljonist rändetaustaga kodanikust elab praegu Rheinland-Pfalzis. Viimastel aastatel on riiki korduvalt vastu võetud uusi pagulasi. Alates aasta algusest on siia saabunud ligikaudu 2600 varjupaigataotlejat ning Ukrainast pärit põgenike arv kasvab pea 4000-ni. Loomulikult toob see immigratsioon endaga kaasa ka väljakutseid, näiteks praegu on vastuvõtukeskustes 5820 kohta, millest 55% on juba hõivatud. Nendele pingutustele vaatamata kostab omavalitsuste katusorganisatsioonide hääli, mis annavad mõista, et lõimumisülesannetega ei saa hakkama üksi integratsioonijuhid. Rahaliselt nõrgad omavalitsused vajavad tõhusa integratsiooni tagamiseks täiendavat tuge.

Integratsioon kui kogu ühiskonna ülesanne

Integratsiooni tajutakse üha enam väljakutsena kogu ühiskonnale. See vaatenurk ei ole uus; Saksamaal on sisserändajaid aktiivselt toetatud alates 1970. aastatest. Föderaalne Migratsiooni- ja Pagulasamet (BAMF) on mänginud keskset rolli pärast seda, kui see teema võeti 2005. aasta immigratsiooniseadusesse. Hea näide edukast integratsioonipoliitikast on järjest suurenev integratsioonikursuste arv, mis hõlmavad nii keele- kui ka orienteerumiskursusi ning mida toetavad ametiasutused. Siin selgub, et lõimumist ei nõua mitte ainult immigrandid ise, vaid ka ühiskonna kohustus on võimaldada võrdseid võimalusi ja võidelda diskrimineerimise vastu.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Rheinland-Pfalzi uus integratsioonistrateegia on eeskujuks immigratsiooniprobleemide paremaks lahendamiseks. Otsus käsitleda lõimumist kui kohustuslikku munitsipaalülesannet võib aidata tulevikus veelgi rohkematele migrantidele ja pagulastele pakkuda kodu ja võimalust ühiskonnas. Ja ka Pagulasnõukogu tuleks planeerimisse kaasata, et ükski hääl ei jääks kuulmata. Sest integratsioon tekib läbi dialoogi ja koostöö kõigi asjaosaliste vahel. Lisateavet integratsioonijuhi töö kohta leiate aadressilt Tööprofiil.