Suche
Mein Konto
Finantskriis MV-s: 2026. aasta eelarve planeerimine ähvardab sissetulekute vähenemise tõttu ebaõnnestuda!
Mecklenburg-Vorpommeri maadleb 2026/27 eelarveprobleemidega. Vähenenud sissetulek ja kasvavad tööülesanded nõuavad uusi lahendusi.
Finantskriis MV-s: 2026. aasta eelarve planeerimine ähvardab sissetulekute vähenemise tõttu ebaõnnestuda!
2026. ja 2027. aasta eelarve planeerimisel seisavad Mecklenburg-Vorpommerni ees suured väljakutsed. Osariigi valitsus peab tegelema tulude puudujäägiga, mis jääb selgelt alla ootustele. Kuidas n-tv rahastatavad ülesanded kasvavad, samas kui sissetulekud pidevalt vähenevad. Eriti valusalt mõjutab see finantseelarvet, sest 2026. ja 2027. aasta prognoosid näitavad, et tulud jäävad ootustele alla vastavalt ligikaudu 95 miljoni euro ja 111 miljoni euro võrra.
Täna, 22. juulil 2025 toimub Schwerinis puna-punase osariigi valitsuse eelarvekoosolek. Septembri lõpus peaks osariigi parlament finantsplaani esimesel lugemisel arutama. Lähiaastateks on planeeritud väljaminekuid ligi 12 miljardi euro ulatuses. See summa ületab oodatavat tulu ja sunnib kasutama juba vähendatud reserve.
Finantspuudujääk ja reservide korrigeerimine
Pilk üksikasjadele näitab, et eelarveauku kaotamiseks on puudu üle 350 miljoni euro. Rahandusminister Heiko Geue (SPD) rõhutab, et maksulaekumiste vähenemine on olukorra peamiseks põhjuseks. Väljakutsele aitavad kaasa ka demograafilised arengud, kuna Mecklenburg-Vorpommerni elanikkond väheneb pidevalt ja seetõttu on saadaval vähem föderaalset abi. Valju NDR Täiendav tegevusvajadus pärast sisemisi kohandusi on koguni 354 miljonit eurot.
Osariigi valitsus kavatseb rahalised augud kärbete ja kokkuhoiuga sulgeda, et kodanikud säästaksid lisakoormust. Ka peaminister Manuela Schwesig (SPD) kinnitab, et haridus- ja lasteaedades kokkuhoidu ei tehta, samas kui mujal tõmmatakse lõhe. See hõlmab riigihalduse personalikulude üldist kokkuhoidu ja materiaalsete kulude vähendamist erinevates osakondades.
Investeeringud ja tulevikuväljavaated
Vaatamata pingelisele finantsolukorrale ei soovi osariigi valitsus uusi võlgu võtta ja plaanib kapitalikulutusi kõrgel hoida. Manuela Schwesig lubas igal järgneval aastal investeerida 1,6–1,7 miljardit eurot. Et kompenseerida puudujääke koolide ja teedeehituses, tuleb spetsiaalsest infrastruktuurifondist välja voolata täiendavaid föderaalseid vahendeid. Kaheteistkümne aasta jooksul on sellest investeeringupaketist kirde jaoks ette nähtud ligi kaks miljardit eurot.
Olemasolevate kulude katteks on riigikogu juba otsustanud 2025. aasta lisaeelarve, mille reservidest võetakse 175 miljonit eurot. Finantsolukorra stabiliseerimiseks peatati ka Corona laenude tagasimaksmine. Siiski jääb ebaselgeks, kuidas edaspidi tasakaalus eelarve saavutatakse, sest föderaalvalitsus eeldab, et iga-aastased toetused riigi finantstasandusest vähenevad tulevikus ligikaudu 180 miljoni euro võrra.
Praegune olukord nõuab osariigi valitsuselt head kätt, et tulla toime väljakutsetega ja seada suund positiivsele arengule Mecklenburg-Vorpommernis. Lähikuud näitavad, kas meetmed on mõjusad ja rahalisi eesmärke on võimalik reaalselt ellu viia.