Õngitseja maad rekordsäga: mida ütleb loomakaitseseadus?

Õngitseja maad rekordsäga: mida ütleb loomakaitseseadus?

Põnevas võistluses inimese ja looduse vahel püüdis õngitseja Jakub Vágner hiljuti Põhja-Saksamaa vetest muljetavaldava säga. Tundidepikkuse kannatlikkuse ja tugeva tahtega Vágneril kulus tohutu kala maale tõmbamiseks kõik 50 minutit. Mis on selles saagis erilist? Ta ületas isegi oma senise rekordi ja tekitas kalapüügihuvilistes elevust. Ta mitte ainult ei jäädvustanud oma saaki videos, vaid ka dokumenteerinud, kui oluline on tema jaoks kala kaitsmine.

Aga mis sai püütud sägast? Pärast mõõtmist ja pildistamist pannakse see tagasi järve. Tuleb märkida, et püüa ja vabasta meetod ei ole Saksamaal vastuoluline. Nagu mitmed aruanded illustreerivad, peetakse kalade vabastamist Saksa kohtupraktikas problemaatiliseks ja liigitatakse isegi loomade julmuse alla. Saksamaal ei ole loomakaitseseaduste järgi (loomakaitseseadus §17) lubatud ilma mõistliku põhjuseta kalu tappa ega neile valu tekitada ning see kehtib ka nende vabastamisel.

Juriidilised hallid alad

Õiguslik olukord „püüa ja vabasta” on segane. Nagu saab lugeda saidilt angelmagazin.de, on kalastajatelt pärast kalade vabastamist varem teatatud loomade julmuse eest. Kohtuotsused sõltuvad sageli juhtumi üksikutest asjaoludest, mis toob kaasa mitmesuguseid kohtupraktikas tehtud otsuseid. Seega jääb küsimus: kas kalad tõesti kannatavad vabastamise pärast? See arutelu jagab teaduses arvamusi.

Teadlased ei nõustu selle üle, kas kalad võivad valu tunda. Mõned väidavad, et teatud käitumismuutused viitavad valutundele, samas kui teised seda seisukohta ei jaga. Vabastatud kalade suremus on samuti erinev olenevalt liigist ja kasutatavast püügivahendist – näiteks merikuurlaste suremus on 27,5%, karpkala aga vaid 3,3%. Okaskonksude vältimine võib oluliselt parandada kalade ellujäämisvõimalusi.

Vahivahetus kalapüügil

Varem oli kalapüük suunatud eelkõige toiduga varustamisele. Tänaseks on see trend aga muutunud ja kalapüügist on saanud paljude jaoks populaarne hobi ja spordiala. Olulisemaks on muutunud arutelu loomakaitse ja õigusnormide üle. Teiste riikide määruste kohaselt nõuab näiteks Holland teatud liikide vabastamist, Taani ja Rootsi aga soodustavad vabastamist, kuid ei nõua seda. Šveitsis ja Norras on aga püüa ja vabasta teatud tingimustel keelatud.

Eriti murettekitav on asjaolu, et üle 90% Saksamaa kohalikest jõekalaliikidest peetakse ohustatuks. Siin võib püüda ja vabastada kalavarudele positiivne mõju, eriti intensiivselt kalastatud vetes. Püütud kalade hoolikas käsitlemine on nende ellujäämisvõimaluste suurendamiseks ülioluline. Kalanduskogukonna näpunäited soovitavad vältida kolmekordseid konkse ja ogasid ning hoida maal viibimise aega võimalikult lühikesena.

Nagu Jakub Vágner märkis, on austus kalade elu vastu esmatähtis. Õngitsejad peavad järgima kehtivaid seadusi ja eeskirju, et tagada jätkusuutlik kalapüük ja kalavarud. Olgu Põhja-Saksamaa looduses või mujal – hea oskus meie vee-elanike hoidmiseks on nõutud ja vajalik.