Greifswald toob Moore'i maailmaareenile: läbimurre kliimakaitses!

Greifswald toob Moore'i maailmaareenile: läbimurre kliimakaitses!

Brasiilia linn Belém võõrustas hiljuti ÜRO 2025. aasta kliimamuutuste konverentsi (COP30), kus saavutati suur läbimurre turbaalade kaitses. Dr. Franziska Tanneberger, Greifswaldi nõmmekeskuse (GMC) kaasdirektor ja Saksamaa 2024. aasta keskkonnaauhinna võitja, propageeris kirglikult turbaalade läbimurret. See oli eriti selge 18. novembril 2025, kui Saksamaa tunnistati ametlikult turbaalade investeeringute tšempioniriigiks, et edendada turbaalade kaitset ja säästvat kasutamist kogu maailmas. Konverentsil peetud kõnedes rõhutas ta turbaalade üliolulist rolli kliimakaitses ja kutsus teisi riike üles sellega ühinema.

Kuigi turbaalad katavad vaid 3–4% Maa pinnast, annavad need kuni kolmandiku ülemaailmsest mulla süsinikust. Dr Tanneberger ja tema kolleegid GMC-st juhtisid tähelepanu sellele, et kuivendatud ja degradeerunud turbaalad põhjustavad 4–5% aastasest ülemaailmsest CO2 heitkogusest. Nende alade uuesti niisutamine ei aita mitte ainult heitkoguseid vähendada, vaid ka tagada veevarustuse ja bioloogilise mitmekesisuse ning stabiliseerida elatist.

Turbaala läbimurre ja selle eesmärgid

Turbaalade läbimurre on kliimakonventsiooni tegevuskava keskne osa ja selle eesmärk on kiirendada turbaalade kaitset, taasmärgutamist ja säästvat kasutamist. COP30 ajal käivitatud uue teaduspõhise raamistiku eesmärk on motiveerida riike keskenduma riiklikes kliimakavades rohkem turbaalade kaitsmisele. Selleks ühines Saksamaa Peruu ja Ugandaga, et määratleda ühised eesmärgid ja toetada vajalikke meetmeid.

20. novembril 2025 toimus Saksamaa paviljonis looduspõhiste kliimakaitsemeetmete vahetus, mille võõrustas dr Tanneberger. Teine verstapost oli 21. novembril GMC ja Rahvusvahelise Troopiliste Turbaalade Keskuse (ITPC) vahelise vastastikuse mõistmise memorandumi allkirjastamine, mis tugevdab koostööd turbaalade kaitse alal. GMC teadmised andsid palju panuseid sellistesse teemadesse nagu pinnas, kliimamuutus ja turbaalade taastamine.

Koostöö ja investeering tulevikku

Tähelepanuta ei saa jätta kiireloomulist tegutsemist. Saksamaa riigisekretär Jochen Flasbarth tõi välja, et Saksamaal on 95% turbaaladest kuivendatud, mis annab 7,5% riigi kasvuhoonegaaside heitkogustest. Saksamaa kavatseb seetõttu investeerida miljardeid uuesti niisutamisse ja püüab saavutada oma eesmärgi saavutada 2045. aastaks nullheide. Turbaalade läbimurde globaalne kasutuselevõtt on kavandatud 2026. aastaks ning selle eesmärk on julgustada riike ja organisatsioone selle algatusega ühinema.

Ümberkasutamise praktilise rakendamise ja CO2 sertifikaatide müügi üksikasju leiab ka Euroopas turbaalade taastamisele keskendunud ettevõtte Aeco projektidest. Aeco hoolitseb veetasemete juhtimise ja taastamismeetmete eest, tuues kokku erinevate huvigruppide huvid. 2023. aastal Münchenis asutatud ettevõte plaanib kliimakaitseprojektide kaudu toota omanikele pikaajalist tulu, pakkudes samal ajal ettevõtetele juurdepääsu kvaliteetsetele CO2 sertifikaatidele.

COP30 näitas, et on aeg säilitada turbaalade aardeid ning edendada aktiivselt nende kaitset ja taastamist. Koos on võimalik edasiminek, mis ei too kasu ainult kliimakaitsele, vaid ka loodusele ja meie tulevikule.