Läänemere üleujutused: praegune veetase ja hoiatused MV jaoks!

Läänemere üleujutused: praegune veetase ja hoiatused MV jaoks!

29. septembril 2025 näitab Läänemeri Mecklenburg-Vorpommernis huvitavat külge: kui viimastel päevadel on veetasemed kõvasti kõikunud, siis piirkondlik uudisteportaal Ostsee-Zeitung teatab, et on antud üleujutuste hoiatusi. Wismari, Warnemünde, Althageni, Barthi, Stralsundi, Sassnitzi ja Greifswaldi mõõtejaamad on praeguste ilmastikunähtuste ja üleujutuste hoiatuste keskne kontaktpunkt.

Läänemerel on oluliseks kriteeriumiks veetase üle Warnemünde keskmise kõrgvee (MHW) 617 cm. Viimastel aastatel sagenenud tormihoogude puhul on üliolulised väärtused alates 1,00 m üle keskmise veetaseme. Sõltuvalt tormilaine raskusastmest eristatakse erinevaid klasse: lihtsast tormist (1,00 - 1,25 m) kuni tugeva tormilainetuseni (1,50 - 2,00 m) ja isegi väga tugeva tormini (üle 2,00 m) ning kõrgeima üleujutuse tasemeni 770 cm, mis mõõdeti 8. novembril War12.1.

Veetase lühidalt

Praegune veetase heidab piirkonna oludele murettekitavat valgust. Näiteks Zingsti jaam näitab täna veetaset 529 cm, mis on 22 cm erinevus võrreldes keskmise veetasemega. Bodstedtis on veetase samuti 533 cm üle keskmise veetaseme, mis tähendab 23 cm tõusu. Kuid teistes kohtades, nagu Diedrichshagen ja Schönberg, on väärtused oluliselt madalamad, mõnel juhul isegi negatiivses vahemikus. Vaikses Diedrichshagenis on vesi vaid 32 cm, mis on 18 cm madalam kui keskmine vesi.

Rannikupiirkonna jaoks on see veel üks märk sagedastest tormihoogudest, mis esinevad eriti talvekuudel. Föderaalse keskkonnaagentuuri andmetel sõltub tõsiste üleujutuste oht suuresti tuule intensiivsusest, ranniku iseloomust ja olemasolevatest üleujutuskaitsemeetmetest. Läänemere ranniku tormihoogusid soosivad ka kliimamuutused, kuna neid peetakse sageli eriti ohtlikuks koos tugeva tuule ja külgtuulega.

Tormidest tingitud kahjustused

Viimane ohtlik tormilaine oktoobris tekitas märkimisväärset kahju, ulatudes 56 miljoni euroni. Eelkõige on Sassnitzi linn hädas oma infrastruktuuri taastamisega. Rahavajadus on seal 42 miljoni euro ringis, randade ja luidete täiendamiseks tuleb koguda kuus miljonit eurot. Piirkonna haavatavaid piirkondi ohustavad eelkõige pidevad veetaseme muutused, mis on eriti raske rannikualade kogukondade jaoks.

Jätkuvad probleemid ja sagedased tormihoogud seavad piirkonna olukorda, mis võib olla ohtlik nii elanikele kui ka turistidele. Üleujutuste hoiatusi levitatakse erinevate kanalite, sealhulgas raadio, televisiooni, sireenide ja sotsiaalmeedia kaudu. Linnasid on hoiatatud ja elanikel tasub silma peal hoida ka hoiatusrakendustel, et nad saaksid tormihoo korral kiiresti reageerida.

Veeohutus on oluline teema, mis alati mõjutab rannikualade kogukondi. Hädaolukorra planeerimise hea käega ja veetaseme tähelepaneliku silma peal hoidmisega on võimalused tulevaste üleujutustega edukalt toime tulla.

Hetkeolukorra jälgimiseks saate veetasemeid vaadata [Pegelportal MV] lehelt (https://ebeneportal-mv.de/ebene_mv.html) või uusimat teavet saada [Ostsee-Zeitung](https://www.ostsee-zeitung.de/lokales/ostsee-hochwasser-aktuelle-ebenestaende-in-rostock-wismar-ruegen-greifswald-am-28-09-2025-JS46P6DERZEBZC2MVFMUL ajakohasena.html.) Üksikasjaliku teabe saamiseks tormilaine arengu ja selle tagajärgede kohta soovitame vaadata föderaalse keskkonnaagentuuri veebisaiti (https://www.umweltbundesamt.de/monitoring-zur-das/handlungsfelder/kuesten-meeresschutz/km-i-3/anzeige).