Ribnitz-Damgarteni linn surve all: asbestivaidlus kohtus!
Vaidlus asbesti üle: Hageja nõuab Ribnitz-Damgarteni linnalt 125 000 eurot, kohtu kuupäev 1. detsember 2025 Stralsundis.

Ribnitz-Damgarteni linn surve all: asbestivaidlus kohtus!
Plahvatusohtlikus asjas peab Ribnitz-Damgarteni linn järgmisel esmaspäeval Stralsundi piirkonnakohtu ees vastuse andma. Hageja nõuab linnalt üüratuid 125 000 eurot pärast seda, kui ta ostis väidetavalt asbestiga saastunud puhkemajaga kinnistu. Üüripinna müük toimus 2018. Hageja väitel teadis linnatöötaja asbestireostusest ja varjas seda teavet lepingu sõlmimisel teadlikult. Linn aga eitab väiteid ja väidab, et hageja on reostusest teadnud alates 2020. aastast ja seetõttu on nõue aegunud. Lisaks ei tekkinud 125 000 eurot konkreetselt asbesti utiliseerimiseks, vaid pigem üldiste renoveerimismeetmete tõttu.
Varem peeti asbesti populaarseks ehitusmaterjaliks, mida hinnati tulekindlate ja isoleerivate omaduste poolest. Kuid kahjulikud mõjud on nüüd hästi teada: asbest võib põhjustada tõsiseid kopsuhaigusi, nagu asbestoosi ja isegi vähki, mis muudab asbestiga seotud õigusraamistiku äärmiselt oluliseks. Herfurtneri advokaadibüroo koduleht juhib tähelepanu, et nii asbesti sisaldavate hoonete tootjad kui ka omanikud võidakse võtta vastutusele, kui need ei vasta vajalikele ohutusstandarditele.
Õiguslik alus ja tervisekaitse
Asjaolu, et Ribnitz-Damgarteni juhtum jõuab kohtusse, tekitab olulisi õiguslikke küsimusi. Föderaalne immissioonikontrolli seadus (BImSchG) ja ohtlike ainete määrus (GefStoffV) näevad ette, kuidas tuleks asbestiga tegeleda, eriti vanades hoonetes. Asbesti ja asbesti sisaldavate materjalide kasutamise keeld on EL-is kehtinud aastast 2005. Selle aja jooksul on arenenud ka juriidiline olukord, et minimeerida riske elanike tervisele.
Olulised eeskirjad hõlmavad ohtlike ainete tehnilisi eeskirju (TRGS 517), mis näevad ette siduvad analüütilised protseduurid asbesti määramiseks. Isegi rahvusvahelises kontekstis, nagu on näidatud ELi direktiivis 2009/148/EÜ, on töötajate kaitsmiseks asbesti eest töökohal vaja selgeid eeskirju. Sellega seoses väärib eriti märkimist väike lubatud asbestisisaldus, mis on alla 0,1%, tavatoodetes.
Eelseisev kohtuistung ei ole oluline mitte ainult hagejale, kes avaldab kahtlust, et teda hoiti terviseriskide osas teadmatuses, vaid ka Ribnitz-Damgarteni linnale, kes soovib kaitsta oma terviklikkust ja sellega kaasnevaid õiguslikke tagajärgi. Eks ole näha, kuidas kohus otsustab ja millised tagajärjed sellel juhtumil võivad olla asbestiga tegelemisele piirkonnas.
Asbestiga seotud riskide paremaks mõistmiseks on oluline endale selgeks teha seadusest tulenevad nõuded ja vajadusel pöörduda õigusabi poole. Eriti vanade hoonete renoveerimisel peaksid nii omanikud kui ka ehitusettevõtted järgima vastavaid regulatsioone, et vältida käesoleva juhtumiga sarnaseid õigusvaidlusi.
Lisateavet leiate järgmistelt lehtedelt: NDR-i aruanded, [Kanzlei] Herfurtner](https://kanzlei-herfurtner.de/asbest-haftung/) ja [DGUV](https://www.dguv.de/ifa/fachinfos/asbest-an-arbeitsplaetzen/ Regulations-und-regelwerk/index.jsp).