Thomas Manni pärand: 150 aastat suurepärast kirjanikku ja demokraati

Thomas Manni pärand: 150 aastat suurepärast kirjanikku ja demokraati

Tähistatud aastapäeva! Thomas Mann oleks tähistanud oma 150. sünnipäeva 6. juunil 2025. See oluline saksa kirjanik, kes elas aastatel 1875–1955, jättis endast maha püsiva pärandi, mis on kirjandusloos jätkuvalt kõrgelt hinnatud. Mann, kes sai 1929. aastal Nobeli kirjandusauhinna oma meistriteose "Buddenbrooks" eest, ühendas oma kirjandusliku töö alati sotsiaalse pühendumusega.

Mann näitas üles optimismi demokraatia suhtes, eriti rasketel aegadel. Pärast natsionaalsotsialistide võimuhaaramist 1933. aastal lahkus ta koos abikaasa Katjaga Saksamaalt. Paguluses elatud aastate jooksul elasid nad esmakordselt Šveitsis, Ungaris ja Prantsusmaal, enne kui emigreerusid 1938. aastal USA-sse. Selle aja jooksul sai temast natsismi häälekas vastane ja ta pidas BBC-s mitmeid raadiokõnesid, mis olid eetris aastatel 1940–1945. Kokku peeti neid 55 kõnet, mis käsitlesid sageli ka poliitiliste ja sõjaliste teemadega Saksamaad. "ringhäälingu kuritegevus" välismaiste ringhäälinguorganisatsioonide kuulamiseks. Tema pöördumine valmis 1946. aasta uusaastal, pöörates erilist tähelepanu sakslaste lootusele rahule ja enesemõistmisele. Archive.org kirjeldab Manni vaidlusi natsirežiimiga ja tema hoiatusi leppimise kohta.

Šokeeriv tagasitulek ja võimas kõne

Eriti meeldejääv hetk Manni elus oli tema naasmine Saksamaale 1949. aastal, kuusteist aastat pärast emigreerumist. Siin pidas ta võimsa kõne, milles kutsus sakslasi üles kriitilisele eneserefleksioonile. Ta kritiseeris natsionalismi ja laialt levinud enesehaletsust ning ennustas taasühendamist, isegi kui see tõmbas läänes palju kriitikuid. Mann aga ei lasknud end heidutada ning avaldas idas ja läänes sakslastele lohutust. See näitab veel kord, et ta elas veendumuses, et Saksamaa tulevane ühtsus on vältimatu. Superillu rõhutab, kuidas tema sõnad on tänapäevalgi asjakohased.

Kirjanduslik pärand ja tema hääle asjakohasus

Thomas Manni kirjanduslikku loomingut ei iseloomusta mitte ainult tema lood, vaid ka tema vastupanu natsirežiimile. Erinevalt paljudest tema kaasaegsetest, kelle teoseid natside raamatute põletamine mõjutas, jäi tema kirjanduslooming puutumata. Sellest hoolimata kandis ta otseseid kaotusi oma sugulaste, näiteks venna Heinrichi ja poja Klausi tagakiusamise tõttu. Manni kõned sõja ajal on muljetavaldav tunnistus tema pühendumusest ja heast intuitsioonist hinnata õigesti poliitilist olukorda ja tugevdada Saksa elanike moraali.

“Kolmanda Reichi” kirjandust iseloomustas antisemitism ja liidrikultus, nagu bpb kirjeldab. Seevastu Mann ja paljud teised antifašistlikud kirjanikud – nagu Franz Werfel ja Bertolt Brecht – tegelesid aktiivselt natsionaalsotsialismi õudustega, luues kultuuripärandi, millel on tänapäeval jätkuvalt mõju ja mis on polariseerumise ajal meile väga murettekitav.

Kuigi Thomas Mann suri 1955. aastal Šveitsis, on tema looming jätkuvalt särav näide lakkamatust võitlusest demokraatia ja inimkonna eest ning tema 150. sünnipäev pakub meile kõigile võimaluse jälgida tema kirjutiste ja ideede vaimu. Selle tähistamise teema ei ole ainult tema kirjanduslikud saavutused, vaid ka tema pärand, mis kutsub meid kaitsma ja kaitsma demokraatlikke väärtusi.