Suche
Mein Konto
Koalitsioonikonflikt: põhiseaduskohtuniku valimine põhjustab MV-s rahutusi
Mecklenburg-Vorpommerni koalitsioonidevahelises pingepiirkonnas arutatakse rahutult uute põhiseaduskohtunike valimist.
Koalitsioonikonflikt: põhiseaduskohtuniku valimine põhjustab MV-s rahutusi
Mecklenburg-Vorpommerni poliitilisel maastikul on olukord Bundestagi uute konstitutsioonikohtunike valimisega dramaatiliselt muutunud. Reedel lükati hääletus lühikese etteteatamisega edasi, mis tõi kaasa erinevaid reaktsioone föderaalvalitsuse must-punase koalitsiooni sees. NDRi teatel omistavad SPD ja CDU parteid sisekonfliktile vähem tähtsust võrreldes opositsiooniga, mis koosneb AfD-st ja vasakpoolsetest.
SPD Potsdami õigusprofessori Frauke Brosius-Gersdorfi kandidatuur on eriti plahvatusohtlik, kuna see võib olla ohus liidu fraktsiooni kriitika tõttu. Peaminister Manuela Schwesig (SPD) väljendas oma viha selge vihaga: ta kirjeldas liidu käitumist vastutustundetuna. Ka siseminister Christian Pegel on mures ja ütleb, et kõik on "võib-olla pisut šokeeritud", mis viitab järkjärgulisele läbimõeldusele.
Poliitilised vaidlused ja sisekonfliktid
CDU osariigi esimees Daniel Peters leiab selged sõnad ja näeb olukorda "kahjuks", rõhutades samal ajal, et teha on tähtsamatki. Kõigist argumentidest hoolimata annab Peters mõista, et ta ei karda koalitsiooni katkemist. Vahepeal kasutab AfD võimalust tembeldada liidu tegevus Brosius-Gersdorfiga "moraalseks pankroti väljakuulutamiseks". Ta kritiseerib ka tõsiasja, et SPD kandidaat oleks tulnud varem tagasi lükata tema seisukoha tõttu abordiõiguste suhtes. Vasakpoolsete osariigi esimees Hennes Herbst räägib "täielikust katastroofist" ning nõuab liidu ja vasakpoolsete vahelist kokkulepet kahekolmandikulise häälteenamuse saamiseks, mis lisab koalitsiooni dünaamikale täiendavat survet.
Need vaidlused võivad viia usalduse kaotuseni CDU/CSU ja SPD vahel, mis võib muutuda koalitsiooni jaoks problemaatiliseks. Olulised ametikohad föderaalkonstitutsioonikohtus jäävad ebaselgeks, sest Bundestagi hääletus uue ametisse nimetamise üle lükkus edasi.
Üleriigilised vaidlused ja demokraatia alused
Kriitilises analüüsis viidatakse ka põhiseaduse artikli 14 rollile, mis tagab eraomandi ja kujutab endast sotsiaalse turumajanduse alust. Bundestagi liige Philipp Amthor põhjendab valimisi suurenenud poliitilise polariseerumisega. Justiitsminister Katy Hoffmeister aga rõhutab, et põhiseaduskohtunike valimine on seadusandja otsus.
Neid arenguid silmas pidades on päevakorral ka fooriliidu valimisseaduse reform. Föderaalkonstitutsioonikohus tunnistas reformi osad põhiseadusevastaseks, millel on kaugeleulatuvad tagajärjed. Reformi algne eesmärk oli peatada Bundestagi laienemine üleulatuvate ja kompenseerivate mandaatide kaudu. Kohus näeb nüüd ette reformide kombinatsiooni ja üleminekuregulatsiooni varasema viie protsendi klausliga, mis kehtib kuni uue määruseni. Foorikoalitsiooni kutsutakse üles kaaluma erinevaid võimalusi künnise klausli korrigeerimiseks.
Poliitilised sündmused Mecklenburg-Vorpommernis näitavad, kui tihedalt on omavahel seotud riikliku ja piirkondliku tähtsusega küsimused. Muutused valimisstruktuuris ja vaidlused põhiseaduskohtunike valimise ümber on vaid mõned aspektid, mis hoiavad poliitilistel tegijatel ka edaspidi jänni.