Mecklenburg-Vorpommerni spetsialistid: tervishoiuminister annab häirekella!

Mecklenburg-Vorpommerni spetsialistid: tervishoiuminister annab häirekella!

Mecklenburg-Vorpommernis, eriti Neubrandenburg/Mecklenburg-Strelitzi piirkonnas, halveneb olukord tervishoiusektoris jätkuvalt. Eriarstide, eriti silmaarstide ja nahaarstide puudus tekitab kodanikes üha suuremat muret. Praegu on piirkonnas vaba 2,5 nahaarsti kohta, mis muudab juurdepääsu vajalikele ravidele keeruliseks. Terviseminister Stefanie Drese on seetõttu võtnud initsiatiivi võimaldada haiglates rohkem ambulatoorset ravi. Eesmärk on tõhusalt võidelda spetsialistide puudusega. Need sammud ei ole aga vastuolulised, sest Mecklenburg-Vorpommerni kohustusliku ravikindlustuse arstide ühing väljendab muret: paljudel haiglatel puuduvad vajalikud eriosakonnad, mis muudab plaanide elluviimise keeruliseks.

Nagu Läänemere ajaleht aruannete kohaselt on arstiabi osariigis olnud aastaid probleem, mis on toonud palju lahendusi. Need hõlmavad muu hulgas telemeditsiini ja mobiilsete meditsiinipraktikate kasutamist, et täita puudujääke hoolduses. Väljakutsed on aga suured, eriti Saksamaa tervishoiusüsteemi üldiste arengute taustal.

Ambulatoorne ravi on võtmetähtsusega?

Üleskutse parema ambulatoorse abi järele muutub üha valjemaks. Uuring selle kohta meditsiiniline ajakiri näitab, et Saksamaa meditsiinisektor seisab silmitsi suurte väljakutsetega: kvalifitseeritud töötajate puudus, demograafilised muutused ja kulusurve kurnavad ressursse, samal ajal kui nõudlus kasvab. SPD, roheliste ja FDP koalitsioonileping näeb ette ambulatoorsete meditsiiniteenuste laiendamist – samm, mis võib nii haiglate koormust leevendada kui ka patsientide seisundit parandada.

Uuring näitab, et ligikaudu 9% täielikult statsionaarsetest juhtudest saaks teoreetiliselt ravida ambulatoorselt, mis näitab märkimisväärset potentsiaali haiglate koormuse leevendamiseks. Eriti maapiirkondades, nagu Mecklenburg-Vorpommerni, võib ambulatoorne ravi aidata tagada ja parandada arstiabi. Palgastamise ja vajalike struktuurireformide osas on aga küsimusi, mis vajavad kiiret selgitamist.

Olukord tervikuna

Üleriigilises võrdluses, kuidas ZDF teatas, näitab, et vaatamata rekordilisele arstide arvule on Saksamaal tajutav puudus. Üha enam koolitatud arste otsustab töötada osalise tööajaga või minna üle mõnele teisele erialale. Kvalifitseeritud töötajate puudust süvendab vananev meditsiinitööjõud ning asjaolu, et eriti noored arstid hindavad töö- ja eraelu head tasakaalu. 2023. aastal töötab täiskohaga vaid 85 protsenti perearstidest – see on riigi tervishoiule ohtlik trend.

Naised moodustavad praegu suurema osa arstide elukutsest, mis toob kaasa muutusi, kuna nad lahkuvad sageli sellelt ametilt perekondlike kohustuste täitmiseks. Töö- ja eraelu tasakaalustamine on jätkuvalt väljakutse, mis on märgatav ka haiglates. Selline areng võib lähiaastatel tuua kaasa tõelise arstiabiprobleemi, mida ei tohiks vananevas ühiskonnas alahinnata.

Selles kontekstis on selge: lahendusi on vaja. Piraadipartei ettepanek langetada osariigi parlamenti pääsemise 5 protsendi künnist 3 protsendile võiks olla suunatud samasse suunda, et edendada uusi ideid ja käsitlusi arstiabis. Kiireloomulised meetmed on vajalikud järgmise põlvkonna arstide kindlustamiseks ja ressursside jaotuse optimeerimiseks riigis. Kas neist sammudest piisab, on näha. Üks on aga kindel: palju sõltub Mecklenburg-Vorpommerni tulevasest poliitilisest ja tervishoiusuunast.