Rekordarv karurünnakuid Jaapanis: valitsus kutsub üles jahtima!

Rekordarv karurünnakuid Jaapanis: valitsus kutsub üles jahtima!

Jaapan seisab silmitsi dramaatilise olukorraga: surmaga lõppenud karurünnakute rekordarvuga on elanike hirmud järsult kasvanud. Sel aastal on karud tapnud üleriigiliselt 13 inimest, mis on suurim arv alates rekordite algusest. Paljud teised inimesed on loomadega kokku puutudes vigastada saanud. Keskvalitsus näeb nüüd vajadust tegutseda ning julgustab endisi politseinikke ja elukutselisi sõdureid soetama jahitunnistusi, et pakkuda karujahiks hädavajalikku tuge. Nordkurier teatab, et rangeid relvaseadusi on leevendatud ja politseiametnikel on nüüd lubatud ohu vähendamiseks karusid püssist tulistada.

Nende ohtlike kohtumiste arvu suurenemine on tingitud mitmest tegurist. Ühest küljest on mägimetsades üha suurem toidupuudus, mis suurendab survet karudele. Sellele olukorrale aitavad kaasa kliimamuutused ja pöökpähklite vähenemine. Teisest küljest on demograafilised väljakutsed: maapiirkonnad vähenevad rahvastiku vananedes. Suurem osa traagilistest juhtumitest leiab aset Iwate ja Akita põhjapoolsetes prefektuurides. Fukushima prefektuur on teatanud ka kahest surmaga lõppenud rünnakust, sealhulgas rünnakust eaka paari vastu nende kodu ees.

Planeeritud valitsuse meetmed

Kasvava ohuga võitlemiseks teatas keskkonnaminister Hirotaka Ishihara plaanist suurendada jahimeeste väljaõpet ja parandada karude populatsiooni kontrolli. Sel aastal on inimeste ja karude vahel teatatud juba üle 200 kohtumise, millest paljud lõppesid vigastustega. Nende juhtumite enam kui 40% suurenemine eelmise aastaga võrreldes näitab, et olukord on tõsine. Selle väljakutse lahendamiseks kavandab valitsus erinevaid meetmeid, sealhulgas kogukonna jahimeeskondade täiendavat koolitust ja paremate varajase hoiatamise süsteemide rakendamist. Sumikai teatab, et seiresüsteeme testitakse ka karude rände jälgimiseks.

Samuti plaanib valitsus harida elanikkonda ning parandada maapiirkondade toidu ja jäätmete reguleerimist, et karud eemale hoida. Pikemas perspektiivis on eesmärgiks taastada ökoloogilised puhvertsoonid asulate ja metsikute alade vahel, et soodustada inimeste ja loomade paremat kooseksisteerimist. Väljakutsed on suured, kuna tegevusloaga jahimeeste arv on langenud 1980. aastate 520 000-lt umbes 130 000-ni ja jahimeeste keskmine vanus on praegu üle 60 aasta vana. See võib tekitada lünka metsloomade majandamises, millega tuleb kiiresti tegeleda.

Veel üks murettekitav areng on näha elanikkonna reaktsioonis. Akita kuberner Kenta Suzuki on juba nõudnud julgeolekuolukorra parandamiseks sõdurite lähetamist. Kui sõjavägi abistab eluslõksude püstitamisel ja tapetud karude transportimisel, siis ise karusid ei tulista. Kaitseminister Shinjiro Koizumi rõhutab, et inimeste elud on ohus ning valitsus peab nüüd tegema kõik endast oleneva, et tagada kodanike turvalisus. Nordkurier rõhutab, et edasiste rünnakute ohu minimeerimiseks on oluline ka suurem kontroll põllumajandusmaa üle ja toidu väljas hoidmine.

Selles murettekitavas olukorras on vaja kiiret lahendust. Inimeste ohutuse tagamine ja karupopulatsiooni parem majandamine peavad käima käsikäes, et probleem pikaajaliselt lahendada ja ohtlikke kohtumisi minimeerida.