Lossitorni kuluplahvatus: hinnanguliselt ligi 13 miljonit eurot!

Lossitorni kuluplahvatus: hinnanguliselt ligi 13 miljonit eurot!

Neustrelitzis muutub debatt lossitorni rekonstrueerimise üle üha tulisemaks. See, mis sai alguse enam kui viis aastat tagasi 6,5–7 miljoni euro suuruse kuluprognoosiga, on praeguseks kasvanud ligi 13 miljoni euroni. Selle uue kulukalkulatsiooni esitasid MKK arhitektid Schwerinist ja prognoosid on kõike muud kui stabiilsed. Valju Põhja kuller Föderaal- ja osariikide valitsuste lubatud rahastamine katab vaid poole ehitusprojekti kogukuludest.

Diskussioon lossitorni üle on kestnud juba üle 25 aasta. Viimastel nädalatel on linnavolikogule avaldatav surve muutunud märgatavaks. Linnapea Andreas Grund on pakkunud välja kõrgema kinnisvaramaksumäära, et saada projektile aastas kuni 350 000 eurot tulu. Kuid mitte kõik fraktsioonid pole selles veendunud. SPD parlamendirühm on seadnud end torni ehitamise vastu, samal ajal kui CDU, rohelised, FDP ja AfD nõuavad ehituse kiiret alustamist, isegi kui rahastamine on endiselt puudulik. NDR teatab viimasel linnavolikogu istungil valitsenud äärmiselt ärritavast õhkkonnast, mida iseloomustasid süüdistused ja konfliktid linna esindajate vahel.

Arhitektuur ja tehnoloogia

Lossitorni ehituse tehnilised üksikasjad näitavad, et selle põrandapind on 628 ruutmeetrit koos esimese ja viie korrusega. Juurdepääs toimub trepi ja lifti kaudu, samas kui tornilaterna juurde pääsevad ainult väikesed rühmad. Insenerifirma sõnul on Dr. Apitz hinnanud aluspinnase "parimaks aluspinnaseks", mis parandab projekti tehnilisi nõudeid. Planeeritud elemendi, teise evakuatsioonitee, saaks rahaliselt optimeeritud viisil asendada, paigaldades välistrepi asemele veeudu kustutussüsteemi.

Käsitletakse ka lossitorni fassaadikujundust. Hetkel on arutlusel nii betoonfassaad kui ka haljastuse või metallvooderduse võimalused. Viimaste arvutuste kohaselt võib paljanduv betoonfassaad vähendada kogukulusid vaid 240 000 euro võrra, mis ei ole praegust vähemalt 3 miljoni eurost rahastamise puudujääki arvestades märkimisväärne summa.

Tuleviku rahastamine

Linn seisab silmitsi väljakutsega kaotada see rahastamislünk, mis praeguse raamistiku kohaselt Linnaarengu rahastamine mis võimaldab föderaalvalitsusel panustada 33,33% abikõlblikest kuludest. Hädasti on vaja läbirääkimisi ülejäänud vahendite hankimiseks. Kuni linnavolikogu ei võta vastu rakendusotsust ja selgitab majandamiskulusid, jääb projekt poliitiliseks jalgpalliks.

Lisateabe andmiseks toimub 14. juulil avalik üritus kultuurikvartali lossitorni muuseumi ja kasutuskontseptsiooni tutvustamiseks. Huvilised peavad end aga registreerima hiljemalt 4. juuliks.