Kultuur vajab? Neubrandenburgi konverents võitleb põhitarvete eest!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Riiklik kultuurikonverents Neubrandenburgis 6. novembril 2025 käsitleb põhilisi kultuuriteenuseid ja väljakutseid MV-s.

Landeskulturkonferenz in Neubrandenburg am 6.11.2025 thematisiert kulturelle Grundversorgung und Herausforderungen in MV.
Riiklik kultuurikonverents Neubrandenburgis 6. novembril 2025 käsitleb põhilisi kultuuriteenuseid ja väljakutseid MV-s.

Kultuur vajab? Neubrandenburgi konverents võitleb põhitarvete eest!

Neljapäeval toimus Neubrandenburgis riiklik kultuurikonverents, mille motoks oli "Näita lippu: tehke kultuur tugevaks!" ja hõlmas paljusid põhikultuuri pakkumisega seotud teemasid. Umbes 350 Mecklenburg-Vorpommerni kunstnikku ja kultuuritöötajat kogunes, et arutada Saksamaa kultuuri ees seisvaid väljakutseid ja võimalusi. Konverentsi avas kultuuriminister Bettina Martin, kes rõhutas oma kõnes kultuurihariduse ja kogukonnatunde lahutamatut seost. Kultuur M-V teatab, et Martini isiklikud kogemused kultuuriga kooliajast tõid arutelusse ka emotsionaalse lihvi.

Peaettekandele oli kutsutud kabareekunstnik Silvio Witt, kes rõhutas värskendavalt, kui oluline on see, et kultuur võib olla samal ajal ebamugav ja lõbus. Selles põnevas õhkkonnas toimus ka elav paneeldiskussioon, mida juhtis Dörthe Graner ja milles keskenduti põhikultuuri tagamise rollile. Osalesid Antje Theise ja Imke Freiberg, kes mõlemad tõid välja kultuurimaastiku vajadused ja väljakutsed.

Kultuuri põhihooldus: ühendav element

Mida täpselt tähendab põhikultuurihooldus? See keskne küsimus ringles kogu ürituse vältel. Marion Schael kirjeldas, kui oluline on mõista põhilisi kultuuriteenuseid kui ühiskonda ühendavat elementi. Samuti oli sageli kõneaineks kultuurihariduse asjakohasus, alustades lasteaedadest ja koolidest. Antje Theise mainis ka murettekitavaid raamatukogude sulgemisi, eriti Lääne-Pommeri-Rügenis. Ta kutsus üles tegema rohkem investeeringuid mobiilsete raamatukogude pakkumistesse, et edendada laiade elanikkonnarühmade kultuurilist osalust.

Lisaks käsitleti väljakutset, et kultuuripoliitikat käsitletakse sageli kui vabatahtlikku teenistust. Seetõttu on kultuuri infrastruktuuri jaoks vajalikud selged standardid, et tagada kvaliteet ning võimaldada laialdast juurdepääsu kunstile ja kultuurile. Käimasolevad arutelud kultuuri kui kohustuse mõistmise üle näitavad, et riigil on keskne vastutus kultuuri infrastruktuuri eest. Kubi teeb selgeks, et kultuurimaastiku kujundamiseks on vaja luua vastutuspartnerlussuhteid erinevate äri- ja ühiskonnaosalistega.

Kokkuvõtteks võib öelda, et konverents oli oluline samm tugevama ühise jõupingutuse suunas põhiliste kultuuriteenuste tagamiseks. Kultuuritöötajate ja poliitiliste otsustajate hääled saavad kokku, et muuta kultuuripakkumine kõigile kättesaadavaks ja edendada kultuurilist mitmekesisust. Sest lõppude lõpuks peitub kultuuri tugevus selle võimes inimesi kokku tuua ja kogukondi moodustada. Edukas õhtu rohke arutelumaterjaliga järgmisteks kuudeks!