Katkised sokid ja vana pesu: mis läheb nüüd prügikasti?

Katkised sokid ja vana pesu: mis läheb nüüd prügikasti?

Arutelu tekstiilide utiliseerimise üle tekitab Mecklenburgi loodeosas elevust. Alates 1. jaanuarist 2025 kehtima hakanud uute määrustega tuleb kasutatud tekstiilid eraldi utiliseerida. Mida see kodanike jaoks tegelikult tähendab, on praegu veel paljudele ebaselge.

Kuidas Põhja kuller teadete kohaselt kardavad paljud, et katkist aluspesu või auklikke sokke edaspidi enam prügikasti ei lubata. Need mured tunduvad olevat eriti laialt levinud Gadebuschis. Loode-Mecklenburgi piirkonna pressiesindaja Tore Degenkolbe aga ütleb: "Vanad tekstiilid, mis ei ole enam kasutuskõlblikud, võib siiski visata jääkjäätmete konteineritesse." See tähendab, et ebakindlus on alusetu – kehvas seisus riideesemed võivad ikkagi sattuda prügikasti.

Uued reeglid, vanad mured

Uus jäätmete sorteerimise eeskiri näeb ette, et alates 2025. aastast ei tohi kasutatud tekstiil enam jääkjäätmete hulka sattuda. Ümbermõtlemine on vajalik, sest tuleb leida odavamad ja lihtsad utiliseerimisvõimalused. Valju SWP On isegi oht, et prügikast jääb tühjendamata, kui selles on vanad tekstiilid. Need uued eeskirjad ei puuduta ainult aluspesu, vaid ka laia valikut muid rõivaid ja tekstiile, näiteks T-särke, teksaseid ja voodipesu.

Ebakindlus on suur, eriti kuna paljud inimesed ei tea, mis peaks juhtuma tugevalt määrdunud tekstiilidega. Mõnes riigis, näiteks Austrias, lubatakse need esialgu jääkjäätmete hulka jätta. Jääb näha, kuidas jätkub liikumine säästvama kõrvaldamise suunas.

Ökoloogiline vastutus

Määruste eesmärk on lõppkokkuvõttes vähendada tekstiilitööstuse keskkonnamõju. Igal aastal jõuab ELis prügikasti umbes 5 miljonit tonni rõivaid. See näitab, et keskmiselt viskab igaüks meist ära umbes 12 kg aastas. Hämmastav on see, et praegu võetakse ringlusse vaid 1% nendest tekstiilidest. Kasutatud tekstiilide eraldamise algatus on mõeldud selle määra suurendamiseks ja seeläbi jätkusuutlike protsesside käivitamiseks.

Ökoloogilist mõju ei saa alahinnata: tekstiilitööstus tekitab 270 kg CO₂ inimese kohta aastas, see põhjustab 20% magevee reostusest ja põhjustab üle 500 000 tonni mikroplasti sattumist ookeanidesse. Selle vastu võitlemiseks on soovitatav pöörata tähelepanu teadlikule tarbimisele: Kvaliteetsete riiete ostmine, vähem ostlemine ja riiete parandamine on sammud, mida igaüks saab ette võtta.

Üldiselt tuleb märkida, et Loode-Mecklenburgi kodanikud ei peaks kartma oma allesjäänud katkiseid riideid prügikasti visata, kuni uute eeskirjade osas on selgunud. Siiski on juba praegu selge: hädasti on vaja teadlikkust vanade tekstiilidega ümberkäimisest ja jäätmete kõrvaldamise viisi ümbermõtestamist.