Sularaha kaob: Kuidas meie kassa tühjaks jääb!

Sularaha kaob: Kuidas meie kassa tühjaks jääb!

Maailmas, kus sularaha muutub üha enam möödunud päevade jäänukiks, on esile kerkimas murettekitav trend: üha vähem pangakontoreid ja sularahaautomaate pakuvad võimalust sularaha välja võtta või üle kanda. Üks murelik autor teatab, et tema pangakontor suleti mõni kuu tagasi ette teatamata. Samuti on kadunud sularaha väljavõtuautomaadid. Lähim alternatiiv asub praegu üle 80 kilomeetri kaugusel, kuid ka see esindus on nüüdseks suletud, muutes piirkonna sularahaga varustamise veelgi keerulisemaks. Põhja kuller teatab, et sularahavõimaluste puudumine ei põhjusta mitte ainult rahulolematust, vaid mõjutab negatiivselt ka inimeste igapäevaseid finantstehinguid.

Autor otsustas lõpuks üle minna internetipangale, mis pakkus talle esialgu palju mugavust ja paindlikkust. Kodust finantstehingute tegemine kõlab praktilisena, kuid sularahal on viimasel ajal olnud raskusi kauplustes oma koha säilitamisega. Kuigi mõned jaemüüjad pakuvad tasuta väljavõtet, tekivad siiski probleemid sularaha kättesaamisega – sageli on kassaaparaadid lihtsalt tühjad.

Sularahata maksed on tõusuteel

Jaekaubanduse uurimisinstituudi EHI uuring näitab, et alates 2018. aastast maksavad sakslased esimest korda sularahata sagedamini kui sularahaga. 2024. aastal kostis valju müra Commerzbank Ligikaudu 63,5 protsenti jaemüügist on sularahata. Kasvav trend, mis tähendab, et paljud jaemüüjad ja tarbijad jätavad müntide ja pangatähtede käitlemise üha enam tähelepanuta. See kajastub ka sularahata maksete kasvus 12,4 miljardi euro võrra võrreldes eelmise aastaga.

Žirokaardi populaarsus statsionaarses jaemüügis on vaieldamatu. Sellest sai 2021. aasta tugevaim makseviis ja selle müügitulu oli muljetavaldav 182,4 miljardit eurot. Sularahata maksete kogumüügi osakaal on praeguseks kasvanud 48,6 protsendini ja näitab, et sularaha jääb sularahata optsioonidest oluliselt maha.Girokaardimaksed moodustavad ligi 43 protsenti jaemüügist ning kiiresti kasvab ka mobiilimakseviiside kasutamine.

Uued makseviisid

Sularahata maksed muutuvad kasutajatele üha mugavamaks. Kontaktivabade maksete osakaal on kasvanud 72,6 protsendini ning toidukaupade jaemüügis jääb see osakaal koguni 78 ja 87 protsendi vahele. Viimastel aastatel on selgunud, et arengut digitaalsete ja sularahata makseviiside suunas ei saa enam peatada. Tarbijad peavad viipemakseid kiireks ja hügieeniliseks, mis kajastub nüüd ka inimeste igapäevaelus.

aasta statistika Jaemüügi monitorid viitavad sellele, et sularaha osakaal statsionaarses jaemüügis moodustab praegu vaid 33,8 protsenti – see on märkimisväärne langus võrreldes 1990. aastatega. Eeldatavasti see trend jätkub ja sularaha kättesaadavus muutub nii klientide kui ka kaupmeeste jaoks üha pakilisemaks probleemiks.

Võttes arvesse sularaha üha vähenevat populaarsust, on vajadus lahenduste järele, mis tagaksid sularaha liikumise kassaaparaatides ja sularahaautomaatides. Tarbijad peavad selle uue reaalsusega kohanema, isegi kui teekond võib mõnikord olla keeruline.