Suche
Mein Konto
Piiriblokaadid Poolas: kodanikud protestivad Saksa pagulaspoliitika vastu!
Poola protestid blokeerivad Saksamaa pagulaspoliitika tõttu piiriületusi. Pinged ja kriitika tagasilöökide suhtes.
Piiriblokaadid Poolas: kodanikud protestivad Saksa pagulaspoliitika vastu!
Tänavatel ja piiridel toimuvad praegu eksimatult meeleavaldused. Viimastel päevadel on Poolas kogunenud arvukalt meeleavaldajaid, et mobiliseeruda Saksa pagulaspoliitika vastu. Neljapäeval blokeerisid umbes 40 Poola lippudega inimest Ahlbecki piiripunkti, millele järgnes pühapäeval samalaadne tegevus Lubieszyni piiripunktis. Neid proteste korraldab Flota Swinoujscie algatus ja need leiavad toetust parempoolsetes ringkondades, mis veelgi õhutab olukorda. Mecklenburg-Vorpommeri piiril on meeleolu pingeline, nagu näitavad reisijate teated, mis soovitavad teistel reisida enne kella 18. konflikti vältimiseks. Põhja kuller kirjeldab, et elanike seas valitseb suur rahulolematus, eriti seetõttu, et föderaalpolitsei lükkas tagasi ebaseaduslikult saabunud pagulased.
Poola protestid ei ole isoleeritud. Üleskutse muutustele kostub ka Saksamaal. Göttingenis kavandab Seebrücke algatus laiaulatuslikku protestiaktsiooni motoga “Jätame jälgi”. See üritus toimub pühapäeval ja järgib praeguse koroonaolukorra tõttu kontaktivaba protesti kontseptsiooni. Osalejad peaksid iga minut kõndima individuaalselt üle väljaku ja kasutama pagulaspoliitika sümbolina värvilisi jalajälgi või tühje kingi. Korraldajate eesmärk? Saada föderaalvalitsusele ja ELile selge sõnum ning juhtida tähelepanu üle 40 000 inimese katastroofilistele tingimustele Kreeka saarte põgenikelaagrites. Göttingeni Tageblatt aruandeid sarnaste aktsioonide kohta, mis on paralleelselt kavandatud teistes Saksamaa linnades.
Piirikonfliktid ja tagasilöögid
Olukorra piiridel muudab veelgi keerulisemaks ELi rändepoliitika. Tagasilükkamine ehk asüüli taotleda soovivate migrantide vägivaldne tõrjumine on tavaline ja rikub EL-i õigust ja Genfi pagulaskonventsiooni. Afganistanist pärit migrantide arv on viimastel aastatel kasvanud, eriti pärast Talibani võimuletulekut. Kui Lõuna-Euroopa riigid nõuavad põgenike õiglasemat jaotamist, siis Ida-Euroopa riigid, nagu Poola ja Ungari, tuginevad jätkuvalt isoleerimismeetmetele. Euroopa klassis kirjeldab, et kaksteist EL-i riiki soovivad oma välispiiridele füüsilisi tõkkeid, mis tõstatab küsimuse, kuidas on võimalik ühitada humanitaarväärtusi riikliku julgeoleku tagamise taotlemisega.
Unustada ei saa ka föderaalpolitsei rolli, kes hiljuti viis jeemenlast üles ja arreteeris nende salakaubavedajad. Arutelu varjupaigataotlejate tagasilükkamise üle piiridel on endiselt pingeline, samas kui teated "jahtidest" ja "valvsast õigusemõistmisest" piiriületuskohtades tekitavad elanike ja aktivistide muret. Küsimus ei ole ainult kohalik, vaid sellel on Euroopa mõõtmed, mida ei saa eirata.