Kuritarvitused parklas: Röbeli mees saab 2400 euro suuruse trahvi

Kuritarvitused parklas: Röbeli mees saab 2400 euro suuruse trahvi

Erakorralises verbaalse agressiooni juhtumis karistati Waren an der Müritzi ringkonnakohtu ees 43-aastast Mecklenburg-Vorpommerni Röbelist pärit meest 2400 euro suuruse rahatrahviga. See juhtum, mis leidis aset 2023. aasta lõpust 2024. aasta alguseni, ei too kaasa mitte ainult kostja isiklikke tagajärgi, vaid peegeldab ka suuri väljakutseid meie ühiskonnas üha tavalisemaks muutuvate solvangutega tegelemisel.

Kohtualune, kellel on juba kaheksa kandega karistatav, tunnistas end süüdi neljas solvamises, eelkõige oma endise üürileandja ja endise naabri vastu. Eriti märgatav oli tuttava avalik solvamine parklas, kus ta nimetas teda "lasteahistajaks". Selle tulemusena ei jätnud ta oma peremeest rahule ja saatis talle solvavaid sõnumeid, milles nimetas teda "räpaseks põrsaks" ja "vastikuks".

Õiguslik alus

Solvamine, laim ja laim on Saksamaal kriminaalkoodeksi paragrahvi 188 järgi kuriteod, mille eest saab karmilt karistada. Solvamise eest võib karistada rahatrahvi või kuni kolmeaastase vanglakaristusega, laimu ja laimu eest aga veelgi karmimalt ning see võib isegi mitmeks aastaks trellide taha sattuda. Selliseid seadusi ei kehtestata ilma põhjuseta: nende eesmärk on kaitsta inimesi poliitilises elus ja vältida nende kahjustamist laimavate rünnakute tõttu. Neid määrusi laiendati viimati 2021. aastal paremäärmusluse ja vihakuritegevuse vastu võitlemise seadusega, mis hõlmab ka väärtushinnanguid.

Selle seaduse keskne eesmärk on muuta läbipaistvaks, et arvamusavaldus peab alati olema tasakaalus sõnavabaduse ja solvatava isikuõiguste vahel. Eriti poliitiliselt plahvatusohtlikul ajal on oluline tagada poliitiliselt aktiivsete inimeste kaitse. Röbeleri omad situatsioonilised solvangud on siin tõsine probleem.

Tagajärjed kostjale

Kohtualune väitis kohtuprotsessil, et raha ja eluasemeprobleemid on teda oma tegudele pannud. Surve all süüdistas ta oma probleemides teisi ega paistnud end ümbritsevate solvamisest üle. Kriitiline riigiprokurör Ralf Röder tõi välja, et selline käitumine ei saa jääda tagajärgedeta ega välistanud ka vanglakaristusi. Kohtunik Rolandträger otsustas lõpuks trahvi, kuid andis mõista, et solvangute spiraalil võivad olla ka saatuslikud tagajärjed.

Arutelu solvangute ja nende sotsiaalse mõju üle on aktuaalsem kui kunagi varem. Selle järgi Föderaalne kriminaalpolitsei amet Politsei poolt registreeritud solvangute arv on viimastel aastatel pidevalt kasvanud. See nähtus pole mitte ainult psühholoogilise, vaid ka sotsiaalse pakilisusega.

Ajal, mil diskursus muutub üha tulisemaks ja agressiivsus suhtluses suureneb, on oluline võtta vastutust oma sõnade eest tõsiselt ja suhtuda üksteisesse lugupidavalt.