Aserbaidžaanlased Rostockis: ähvardab 17 aasta pärast väljasaatmine!

Aserbaidžaanlased Rostockis: ähvardab 17 aasta pärast väljasaatmine!

Mecklenburg-Vorpommernis tekitab Anver Hasanovi olukord murelikke nägusid. 28-aastane aserbaidžaanlane on Saksamaal elanud 17 aastat, omandanud siin keskkooli lõputunnistuse ja võitleb nüüd oma elaniku staatuse eest. Hasanovil on kaks väikest last ja perekond, kes elab samuti Saksamaal. Eriti nüüd, kui tal on uus töökoht rivis, hõljub hirm küüditamise ees.

Nagu Läänemere ajaleht aruannete kohaselt sai Hasanov hiljuti Rostocki migratsiooniametilt kirja, milles teatati, et tema elamisloa pikendamise taotlus lükatakse tagasi. Tal on vaja Aserbaidžaani riigipassi, mida tal pole. Tema kodumaa saatkond väljastab selle ainult siis, kui ta läbib 18-kuulise kohustusliku ajateenistuse – see on takistuseks, kuna ta ei räägi enam keelt ega saa seetõttu seda teha.

Integratsioon Saksamaal

Hasanovi juhtum heidab valgust suurematele väljakutsetele, millega paljud rändajad Saksamaal silmitsi seisavad. Vastavalt aruandele Föderaalne migratsiooni- ja pagulasteamet (BAMF) Saksa passita inimeste integreerimisel on olulisi takistusi. Nende hulka kuuluvad muu hulgas keelebarjäär ja piiratud juurdepääs tööturule.

Sisserändajatest naiste tööturul osalemine on sageli takistatud, mis kajastub ka arvudes: 2021. aastal oli kolmandatest riikidest pärit naiste tööhõive määr umbes 44%, meeste puhul aga umbes 67%. Sellised erinevused näitavad, kui oluline on saksa keele õppimine ja ühiskonnas osalemine – punktid, mida rõhutab ka MV siseminister Christian Pegel. Ta defineerib head lõimumist kui aktiivset osalemist ühiskonnaelus, sealhulgas võimalust õppida keelt ja leida tööd.

Karjääriväljavaated ja raskused

Anver Hasanovi raske olukorra muudab veelgi keerulisemaks tema professionaalne olukord. Pärast sõidukimehhatroonikainseneri koolitust ja õpipoisiõpinguid pagaritöökojas, millest mõlemad pooleli jäi, töötas Hasanov viimati suures autorendifirmas. Küll aga on ta veebruarist töötu ja saab töötu abiraha. Tema püüdlused autoesinduses sõidukisaatjana töötada sõltuvad tema fiktiivse tunnistuse staatusest, mida tuleb uuendada iga poole aasta tagant.

Kokku oli 2022. aastal Mecklenburg-Vorpommernis 390 tagasisaatmist – see on kõrgeim arv alates 2018. aastast. See annab selgelt mõista, et rände ja lõimumise teema on poliitilises päevakorras rohkem kui kunagi varem ning riiklikud algatused migrantide toetamiseks peavad muutuma olulisemaks. Programmid ja liikmesused, nt Migratsiooniseadus.net võiks anda väärtuslikku tuge õigusliku raamistiku parandamiseks sellistel segastel aegadel.

Anver Hasanovi jaoks jääb õhku küsimus, kas ta suudab ületada tõkked ja kindlustada oma tuleviku Saksamaal. Kuid ilma vajaliku õigusliku aluseta ei saaks heade kavatsustega pühendumine ja ühiskonda lõimumine olematuks jääda. Selge see, et siin on veel palju teha, et Hasanovi-sugused migrandid lõpuks stabiilselt püsti saaksid.