Varas ehitusplatsil varastab Rostockis raha ja ehteid!

Varas ehitusplatsil varastab Rostockis raha ja ehteid!

Reedel, 19. septembril leidis Rostockis Evershageni linnaosas aset kriminaalne juhtum, mis tekitas segadust mitte ainult naabruskonnas. 31-aastane Gruusia kodanik tungis üürniku korterisse, kes oli sel ajal kodus, kuid teises toas. Kurjategija kasutas jõudu, et pääseda aknast sisse ning varastas sularaha ja ehteid. Politsei sai hoiatuse vähem kui tund pärast sissemurdmist, kui kahtlustatav oli juba Doberani bensiinijaamas tülis. Seal käitus ta agressiivselt ja koostöövõimetult, mistõttu ta vahistati, kuna ta oli varem kohtumäärusega tagaotsitav. Mehe läbiotsimisel avastas politsei mitte ainult haigekassakaardi, mis kuulus naisele, kelle korterit ta just röövis, vaid ka muid varastatud esemeid. Kinnipidamise ajal oli vägivallatseja veres 1,52 promilli alkoholi ja ta toimetati parandusmajja, vahendab Ostsee-Zeitung.

Kuid see polnud viimaste päevade ainus juhtum Rostockis. Laupäeva öösel vastu pühapäeva toimus järjekordne sissemurdmine Brinckmansdorfi linnaosas asuvasse bensiinijaama. Pärast uste jõuga avamist otsisid kurjategijad ruumid süstemaatiliselt läbi ja varastasid isegi seifi. Põgenev auto, varastatud numbrimärkidega hõbedane universaal, tekitab piirkonnas täiendavat elevust. Politsei uurib ja on juba saatnud kriminaaltalituse kuriteopaigale vihjeid koguma. Kas tegemist on organiseeritud kuritegevusega, on siiani ebaselge. Tähelepanelikul avalikkusel palutakse edastada politseile igasugune teave kurjategijate või põgenenud sõiduki kohta. Nordkurieri sõnul on hädasti abi vaja.

Vargused Saksamaal: kasvav probleem

Intsidendid Rostockis annavad tunnistust üldisest probleemist, mis mõjutab kogu liiduvabariiki. Statista andmetel toimus 2023. aastal ligikaudu 119 000 vargust kodudesse ja kodudest välja, kusjuures 77 800 juhtumit liigitati koduvargusteks. See on kõrgeim tase alates 2019. aastast, kuid numbrid on 2015. aastaga võrreldes siiski üle 50% madalamad. Eluruumidesse sissemurdmiste likvideerimise määr on vaid 14,9%, mis kujutab endast politseile suuri väljakutseid.

Eriti murettekitav on koroonapandeemia järel toimunud sissemurdmiste arv. Varguste oht on eriti kõrge linnalistes liidumaades, nagu Bremen, Berliin ja Hamburg, samas kui Baieris on see näitaja madalam. Suurim kasv leidis aset Mülheim an der Ruhris, kus registreeriti kõige rohkem juhtumeid – 283 sissemurdmist 100 000 elaniku kohta.

Sellises ebakindluse õhkkonnas ei paina ohvreid mitte ainult materiaalne kahju, vaid neilt võetakse ära ka nende privaatsuse ja turvatunde rikkumine. Psühholoogilised tagajärjed on tavalised ja hirm edasiste rünnakute ees on endiselt olemas. Politsei on viimastel aastatel registreerinud kahtlusaluste arvu kasvu, kusjuures 42,9% lahendatud juhtumitest on kaasatud välismaised kurjategijad – see on kõrge näitaja, mis pole poliitilises arutelus vastuoluline.

Praegused sündmused Rostockis on seega enamat kui üksikjuhtumid; Need peegeldavad arengut, mis puudutab paljusid inimesi ja toob selgelt esile politsei ja ühiskonna tegutsemisvajaduse.