Linnugripi puhang: Rostocki piirkonnas kannatas 6000 looma!
Linnugripp Rostocki rajoonis: 6000 looma tuleb tappa. Kehtestatud piirangu- ja vaatlusalad. Praegused arengud.

Linnugripi puhang: Rostocki piirkonnas kannatas 6000 looma!
Linnugripp on Rostocki piirkonnas endiselt tõsine probleem. Väga nakkav H5N1 viirus avastati hiljuti Zarnewanzi veelinnufarmis – selle haiguse tuntud leviala. Kuidas NDR Aruannete kohaselt tuleb nüüd tappa umbes 3000 parti ja sama palju hanesid, et vältida viiruse edasist levikut. Farmi tabas eelmisel aastal sarnane puhang, mille käigus tapeti üle 13 000 looma. Olukord on jätkuvalt pingeline: Zarnewanzis on viimaste kuude jooksul elu kaotanud kokku üle 19 000 looma.
See viimane puhang ei ole esimene omataoline. Sarnane sündmus leidis aset mõnes teises linnaosa ettevõttes mitu kuud enne praegust juhtumit. Linnugripp on lindudele äärmiselt nakkav, samas kui ohtu inimestele peetakse madalaks. Sellegipoolest on majanduslikud tagajärjed tohutud – kahju võib ulatuda sadadesse tuhandetesse ProSieben teatatud.
Ohutusmeetmed ja nakkusoht
Linnugripi leviku tõkestamiseks on Rostocki ringkond kehtestanud piiranguala Ticino, Zarnewanzi ja Stormsdorfi ringkondades. Vaatlusala on ka teistes külades. Linnukasvatajad on kohustatud oma loomi iga päev kontrollima ja kaitsma neid kokkupuute eest metslindudega. Viimati avastati viirus Mecklenburg-Vorpommernis luikedel eelmise aasta novembri keskel. Linnugripp levib praegu ka Alam-Saksimaa osades, mis muudab olukorra veelgi keerulisemaks.
Riski, et metslinnud toovad patogeeni sisse, peetakse suureks. Võitlus linnugripi vastu on Euroopa Liidus selgelt reguleeritud, lähtudes linnugripi määrusest. Puhangu korral tuleb kasutusele võtta erimeetmed: tapvad loomad tuleb likvideerida spetsiaalse CO₂-st ja argoonist valmistatud gaasiga ning hävitada ka juba tapetud ja külmutatud loomad.
Pilk tulevikku
Linnugripi olukord ei ole isoleeritud. Alates 2024. aastast on mõned USA riigid teatanud ka linnugripiviirustega nakatumisest, mida on avastatud isegi piimafarmides. See näitas, et nakatunud lehmade udarad võivad olla viiruse ökoloogiliseks kasvulavaks. Selliseid arenguid pole aga veel täheldatud Saksamaal, kus ohtu inimestele peetakse ülimadalaks BMEL teavitatud.
Jääb loota, et ametivõimude seisukoht ja võetud meetmed suudavad kaitsta piirkonna linnupopulatsioone ning need kriitilised asjaolud jäävad peagi minevikku. Kuid seni, kuni tunneli lõpus paistab valgus, peavad linnukasvatajad ja asjaomased institutsioonid tegema kõik endast oleneva, et tõkestada linnugripi levikut.