Õhukvaliteet Rostockis: peentolmu tase üle piiri!

Õhukvaliteet Rostockis: peentolmu tase üle piiri!

Õhukvaliteet Rostockis ja kogu Saksamaal on endiselt kuum teema, viimaste andmete kohaselt on tahkete osakeste ja muude saasteainetega kokkupuutel tervisele kaugeleulatuv mõju. Nagu Läänemere ajaleht aruannete kohaselt tehakse Rostockis Holbein-Platzis regulaarselt mõõtmisi, et registreerida peentolmuosakeste (PM10) kontsentratsioon kuupmeetri õhu kohta. Nende osakeste piirväärtus on 50 osakest kuupmeetri kohta ja kui seda väärtust ületatakse rohkem kui 35 korda aastas, muutub asi kriitiliseks.

Need õhukvaliteedi mõõtmised põhinevad tahkete osakeste, lämmastikdioksiidi ja osooni tasemetel. Erinevatele saasteainetele kehtivad ranged juhised: kui “väga halva” vahemikus on lämmastikdioksiidi maksimumväärtused üle 200 μg/m³, siis peentolmu puhul üle 100 µg/m³ ja osooni puhul üle 240 µg/m³, siis “halb” ja “murelik” on kindlasti väärtus.

Pilk numbritele

Andmed ei näita mitte ainult seda, et õhukvaliteet linnapiirkondades on sageli väga saastunud, vaid ka seda, et 99 protsenti Saksamaa mõõtejaamadest ületab WHO soovitatud peentolmu piirmäära 5 μg/m³. Saksa keskkonnaabi rõhutab, et peaaegu kolm neljandikku jaamadest ületavad isegi lämmastikdioksiidi väärtuse 10 μg/m³. Õhukvaliteet on murettekitavalt halb, eriti sellistes linnades nagu München ja Essen.

Märkimist väärivad viimaste aastate arengud: Alates 2012. aastast ei ole Saksamaal mõõtejaamades aastapiiri 40 μg/m³ ületatud, mis on positiivne. 2006. aastal olid asjad aga sootuks teisiti, sest siis oli tahkete osakeste saaste märkimisväärne. Ka praegu registreeritakse üleriigiliselt kõrgeid PM10 kontsentratsioone, eriti teatud ilmastikutingimuste korral.

Probleem peene tolmuga

Õhus leiduv peen tolm ei ole mitte ainult häiriv, vaid sellel on ka tõsised tagajärjed tervisele. Nagu eksperdid selgitavad, on hingamisteede haigused, südame-veresoonkonna haigused ja suurenenud suremus vaid osa tagajärgedest. Föderaalse keskkonnaagentuuri andmetel on PM10 aasta keskmised väärtused praegu vahemikus 15–20 µg/m³ – see on langus 1990. aastate 50 µg/m³-lt. Eelkõige liikluse, tööstuse ja kütte heitgaaside tõttu on põhjustatud õhusaasteainetest, mis hoiavad tahkete osakeste saastatuse endiselt kõrge.

Ainuüksi aastavahetusel eraldub umbes 1500 tonni peentolmu, mis moodustab umbes 75 protsenti kogu aastasest ilutulestiku saastatusest. See näitab, kui oluline on pöörata tähelepanu õhukvaliteedile ka riigipühadel, sest ilmastikutingimused mõjutavad oluliselt saasteainete levikut pärast keskkonda kahjustavaid sündmusi nagu ilutulestik.

Näidatud arengud ei ole ainult numbrid ja statistika. Neil on otsene mõju igaühele meist. Õhukvaliteedi halvenemisel peaksid eelkõige tundlikud inimesed vältima füüsilist pingutust õues. Kui väärtused on “halvad”, on soovitatav pingutavat õuestegevust minimeerida. Oluline on meeles pidada, et tervislik õhk aitab kaasa tervislikule elule!

Õhukvaliteedi jälgimine jääb poliitika ja ühiskonna jaoks jätkuvalt oluliseks ülesandeks, sest ainult heitkoguste vähendamise pideva täiustamise kaudu saame nautida kasu, mida puhas õhk meie tervisele toob.