CDU lahenduses: plahvatuslik vaidlus Süüria küüditamiste üle!

CDU lahenduses: plahvatuslik vaidlus Süüria küüditamiste üle!

Saksamaa poliitiliste sündmuste keskmes on praegu vägivaldne vaidlus CDU-sisese suuna üle, mis on eriti plahvatusohtlik Mecklenburg-Vorpommernis. Vaidluse põhjuseks on debatt tagasilükatud varjupaigataotlejate väljasaatmise üle. Välisminister Johann Wadephul teeb selgeks, et süürlased Saksamaal väärivad kaitset; kodumaale naasmine on ju praeguste tingimuste juures ebamõistlik. "Las inimestel elada väärikalt," ütleb Wadephul, peaks olema maksiim. Sellest teatab SVZ Kantsler Friedrich Merz positsioneerib end sellega teravas kontrastis. Ta usub, et paljud süürlased pöörduksid vabatahtlikult kodumaale tagasi, sest tema hinnangul pole Saksamaal kaitse taotlemiseks enam mõjuvaid põhjuseid.

Merzi väljaütlemised ei pane ainult sisepoliitikas kulmu kergitama. Vasakpoolne Steffi Pulz-Debler ütleb teravalt vastu: tema hinnangud on fikseeritud ja nimetab Merzi avaldusi "valeks ja ohtlikuks", sest Süüria pole ikka veel turvaline riik. Kaasa lööb ka AfD: Jan-Phillip Tadsen nõuab Süüria kodanike igakülgset tagasipöördumise ettevalmistamist ning näeb selles vahendit julgeolekuasutuste ja riigi rahanduse koormuse leevendamiseks.

Küüditamised ja varjupaigad arvudes

Mis puudutab fakte, siis viimastel aastatel on palju juhtunud. Valju bpb.de, inimesed, kelle varjupaigataotlused lükati tagasi, pidid Saksamaalt määratud aja jooksul lahkuma. Igaüks, kes seda ei täida, ootab võimalikku väljasaatmist immigratsiooniameti poolt. 2024. aastal küüditati Saksamaal kokku 20 084 inimest. Võrdluseks: 2023. aastal oli see arv 16 430, 2021. aastal aga 11 982. 2023. aastal olid küüditatute peamised päritoluriigid Gruusia, Türgi, Afganistan ja Põhja-Makedoonia. Deporteeritute hulgas oli ka Süüria ja Iraagi kodanikke.

Varjupaigaküsimuste arutelu ei ole aga ainult numbrite küsimus. Olulist rolli mängivad emotsionaalne ja humanitaarne mõõde. Küüditamised lähevad sageli vastuollu põhiliste inimõigustega – seda punkti rõhutavad oma argumentides eriti vasakpoolsed. Jääb alles küsimus: kuidas leida tasakaal julgeoleku ja inimlikkuse vahel?

Tagastusnumbrite arendamine

Kokkuvõttes kasvas 2024. aastal teistesse ELi riikidesse naasma pidanud inimeste arv 5827-ni. Enamik neist repatrieerimisest läks Austriasse, Prantsusmaale ja Hispaaniasse. Huvitav on ka alaealiste arv küüditatute hulgas: 2024. aastal oli neid 3687, mis on varasemate aastatega võrreldes järsk tõus.

Varjupaigapoliitika arendamise üle arutletakse intensiivselt mitte ainult poliitilises sfääris, vaid ka ühiskonnas. Arutelu ei käi ainult numbrite ja statistika üle, vaid ka paljude võõras riigis kaitset otsivate inimeste saatuse ja lootuste üle.