Erisessioon: 35 aastat Saksa ühtsust – CDU tähistab vabadust!

Erisessioon: 35 aastat Saksa ühtsust – CDU tähistab vabadust!

Täna, 15. juulil 2025, kavandab Mecklenburg-Vorpommer liidumaa parlamendi eriistungit, et tähistada korralikult Saksamaa ühtsuse 35. aastapäeva. CDU parlamendirühma juht Daniel Peters rõhutab osariigi parlamendi kui keskse tunnustamiskoha tähtsust. Ta meenutab, et 3. oktoobril 1990 toimunud taasühendamine ei tähistanud mitte ainult ajaloolist hetke, vaid täitis ka paljude Ida-Saksamaa inimeste kauaaegse vabaduse ja demokraatia soovi. Need sõnad pole mitte ainult poliitilist laadi, vaid kutsuvad meeles pidama viimaste aastakümnete arenguid.

Peters soovitab ka, et Rostocki endine liidupresident Joachim Gauck rikastaks pidustusi peaesinejana. Tema nõudmisi järgides soovib liidu fraktsioon asetada sündmuse keskmesse demokraatia igakülgse tunnustamise ja SED-i ebaõigluse ausa arutelu. Taotlus sisaldab ka ettepanekuid vabatahtliku mälestustöö edendamiseks ja mälestuskülastuste õpilastele kohustuslikuks muutmiseks. Nende meetmete eesmärk on tagada, et ajalugu ja selle õppetunde ei unustataks.

Tee ühtsuse poole

Sündmused, mis viisid Saksamaa ühtsuseni, on moodsa ajaloo kõige kujundavamad. 9. novembril 1989 langes lõhenemise sümbol Berliini müür ja SDV kaotas oma “antifašistliku kaitsemüüri”, mis oli takistanud elanikkonna lahkumist aastast 1961. Piiri avanemine oli pöördumatu ning järgnevaid kuid iseloomustasid elujõulised poliitilised muutused. Tagantjärele vaadates tundub kahe Saksa riigi ühendamine 1990. aasta oktoobris loogiline, kuid see oli kõike muud kui enesestmõistetav. Föderaalkantsler Helmut Kohl kirjeldas seda ümberkujundavat aega omamoodi slaalomisõiduna, mille kaudu ida ja lääne näitlejate osav tegutsemine võimaldas lõhest üle saada. Need ajaloo tahud on föderaalarhiivis muljetavaldavalt dokumenteeritud ja kutsuvad teid juhtunut paremini mõistma.

Sügisel kavandab CDU üritusi, mis tõstavad esile rahumeelse revolutsiooni ja Saksamaa ühtsuse saavutused. Samuti julgustatakse kasutama uusi meediavorme, nagu taskuhäälingusaated ja videoprojektid, et jõuda nooremate põlvkondadeni ja tõsta nende teadlikkust.

Kultuurimälu ja mälukultuur

Mälestustöö raames käsitletakse ka Saksa ühtsuse kultuurilisi aspekte. Seda tehakse näiteks Maini-äärse Frankfurdi kunstniku Carsten Wolffi disainitud spetsiaalse 2-eurose meenemündiga. Motiivil on kujutatud Saar loop, üks põnevamaid turismisihtkohti, mis esindab Saksamaa maalilist ja kultuurilist mitmekesisust. Vaataja pilku köidab metsane künklik maastik, stiilselt on integreeritud kiri “SAARLAND”. Sellised projektid aitavad tõsta teadlikkust Saksa liidumaadest ja nende lugudest ning tugevdavad piirkondlikku identiteeti.

Saari aas, mida sageli nimetatakse "Saksamaa kauneimaks jõesilmuseks", meelitab palju külastajaid ja pakub hingematvaid vaateid loodusele, sealhulgas Cloefist. Matkamine ja ümbruskonnaga tutvumine pole mitte ainult vaba aja veetmine, vaid ka viis leppida oma identiteedi ja meid kõiki kujundava ajalooga.

Üldiselt on selge, et Saksamaa ühtsuse 35. aastapäev ei ole mitte ainult pidude tähistamise võimalus, vaid ka võimalus astuda vastu mineviku väljakutsetele ning edendada aktiivselt vabaduse ja demokraatia väärtusi.