Suche
Mein Konto
Ärev õhukvaliteet Stralsundis: peentolmu tase ületab piirväärtusi!
Stralsund, 16. juuni 2025: praegused õhukvaliteedi andmed näitavad peentolmu ja NO2 väärtusi. EL plaanib 2030. aastaks karmimaid piiranguid.
Ärev õhukvaliteet Stralsundis: peentolmu tase ületab piirväärtusi!
Vaatame praegu Stralsundi õhukvaliteeti, sest siin toimub palju. Eile, 15. juunil 2025 registreeris Knieperdammi mõõtejaam peentolmu (PM10) osakeste arvu kuupmeetri õhu kohta. PM10 piirväärtus on 50 osakest. Ületamine on lubatud kuni 35 korda aastas. Õhukvaliteeti mõõdetakse kolme väärtusega: peen tolm, lämmastikdioksiid ja osoon. Kui mõõtmised on võetud lämmastikdioksiidi ja osooni tunnikeskmistena ning peentolmu tunni päevaste libisevate keskmistena, jääb küsimus, kuidas need väärtused meie tervist mõjutavad.
EL-is seostatakse tahkete osakeste tõttu igal aastal umbes 240 000 enneaegset surma. Kui õhukvaliteet on "väga halb", peaksid tundlikud inimesed vältima füüsilist pingutust õues. Kui õhukvaliteet on “halb”, on mõttekas vältida pingutavat õuestegevust, samas kui õhukvaliteet on “keskmine”, on lühiajalised tervisemõjud ebatõenäolised, kuid see-eest võivad kannatada eelkõige tundlikud inimesed. Väärtused "hea" ja "väga hea" ei näita aga terviseprobleeme ja seega parimaid tingimusi õues tegutsemiseks.
Riiklikud ja Euroopa õhukvaliteedi piirid
Miks need väärtused üldse olulised on? See on lihtne: praegused peentolmu ja lämmastikdioksiidi piirangud pärinevad ajast, mil õhu kvaliteeti peeti palju vähem kriitiliselt. Need asutati üle 20 aasta tagasi ja nüüd tuleb need läbi vaadata. EL-i Komisjon teeb ettepaneku kehtestada rangemad piirväärtused, mis põhinevad uuendatud WHO suunistel aastast 2021. Euroopa Parlamendi ja Euroopa Ülemkogu läbirääkimistel jõuti 20. veebruaril 2024 kokkuleppele, kuid see tuleb veel ametlikult vastu võtta. Föderaalne Keskkonnaagentuur tervitab uusi piirväärtusi, mis hakkavad kehtima alates 2030. aastast, et paremini kaitsta inimeste tervist ja saavutada aastaks 2050 saasteainetevaba keskkond, nagu seisab föderaalse keskkonnaagentuuri kodulehel.
Ekspertide seisukohast tuleks erilist tähelepanu pöörata haavatavatele ja majanduslikult ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele, kes võitlevad ebaproportsionaalselt palju õhusaaste negatiivsete tagajärgedega. Kui varem aitasid piirväärtused ainult neid, kes olid parimal juhul terved, siis nüüd on sotsiaalsed erinevused üha nähtavamad.
Mis meid ees ootab?
Veel üks põhjus muretsemiseks: Saksamaa on korduvalt rikkunud vanu EL-i piire, mis on toonud riigi EL-i menetlusse. Aruannete kohaselt suri ELis 2021. aastal õhusaaste tõttu, peamiselt tahkete osakeste ja lämmastikoksiidide tõttu, üle 300 000 inimese. Kriitikud hoiatavad kohtuasjade lainete eest ja rõhutavad, et need uued eeskirjad võivad mõjutada ka liikuvust ja tööstuslikku tootmist. Uute piirväärtuste eelnõu ei vasta WHO soovitustele ja sellesse suhtutakse kriitiliselt. Surve säilitamiseks on liikmesriikidel lubatud lubada erandeid, kuid ilma juhtimiskeeldu kehtestamata.
Õhukvaliteedi arutelul on palju tahke – alates elanikkonna terviseriskidest kuni keskkonnaprobleemide ja juriidiliste aspektideni. Jääb küsimus: kas suudame vaadata tulevikku puhtama õhuga? Üks on selge: meil on siin veel palju teha.
Huvilised saavad praeguse õhukvaliteedi kohta lisateavet Ostsee-Zeitungist või Föderaalse Keskkonnaagentuuri soovitustest. Teemasse põhjalikumalt süvenemiseks tasub klõpsata ka Tagesschau artiklitel, mis käsitlevad Euroopa õhukvaliteeti käsitlevate õigusaktide uusimaid arenguid.