Ärev õhukvaliteet Stralsundis: peene tolmu väärtused ületavad piirväärtusi!

Ärev õhukvaliteet Stralsundis: peene tolmu väärtused ületavad piirväärtusi!

Stralsund, Deutschland - Vaatleme praegust õhukvaliteeti Stralsundis, sest siin toimub palju. Eilsel 15. juunil 2025 registreeriti Knieperdammi mõõtejaam peene tolmu osakeste arvu (PM10) kuupmeetri kohta õhu kohta. PM10 piiriks on 50 osakest. Kogemused on lubatud kuni 35 korda aastas. Õhu kvaliteeti mõõdetakse kolme väärtuse põhjal: peentolm, lämmastikdioksiid ja osoon. Kui mõõtmised tunnialadena vahendid lämmastikdioksiidi ja osooni jaoks, samuti iga tunnine libisemise igapäevane abinõu peene tolmu jaoks, siis jääb küsimus, kuidas väärtused mõjutavad meie tervist.

ELis omistatakse aastas peene tolmuga umbes 240 000 enneaegset surma. Õhukvaliteediga "väga halva" abil peaksid tundlikud inimesed vältima füüsilist pingutust õues. "Halva" tasemel on mõistlik vältida ammendavaid tegevusi õues, samal ajal kui "mõõduka" õhukvaliteediga lühiajaliste tervisemõjudega on ebatõenäoline, kuid ennekõike võib see mõjutada. "Hea" ja "väga head" väärtused, seevastu annavad märku tervisehäiretest ja seega parimatest tingimustest välitegevuseks.

riiklikud ja Euroopa õhukvaliteedi piirväärtused

Miks on need väärtused üldse olulised? Lihtsalt: praegu on peene tolmu ja lämmastikdioksiidi kohaldatavad piirväärtused pärinevad ajast, mil õhukvaliteeti vaadati palju vähem kriitiliselt. Üle 20 aasta tagasi revideerimine. EL -i komisjon soovitab teravamaid piirväärtusi, mis põhinevad ajakohastatud WHO suunistel 2021. aastal. Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu vahelistel läbirääkimistel jõuti kokkulepe 20. veebruaril 2024, kuid seda tuleb siiski ametlikult aktsepteerida. Föderaalne keskkonnaagentuur tervitab uusi piirväärtusi, mis tuleks aastast 2030 kehtida inimeste tervise paremaks kaitsmiseks ja keskkonnale kahjuliku saavutamiseks 2050. aastaks, nagu föderaalse keskkonnaagentuuri veebisait otsustab.

hoolikalt võtta haavatavate ja majanduslikult ebasoodsas olukorras olevate rühmade juurde, kes peavad õhusaaste negatiivsete tagajärgedega keskmisest kõrgemale võitlema. Siiani on piirväärtused aidanud parimal juhul ainult terveid kihte, sotsiaalsed erinevused on nüüd muutumas nähtavamaks.

Mis on meie jaoks?

Veel üks põhjus murettekitavaks: Saksamaa rikkus korduvalt vana ELi piirväärtusi, mille riik tõi EL -i protseduuri. Aruannete kohaselt suri 2021. aastal õhusaaste tagajärgedest, peamiselt peene tolmu ja lämmastikuoksiidide tagajärgedest enam kui 300 000 inimest ELis. Kriitikud hoiatavad lainete eest ja rõhutavad, et need uued eeskirjad võivad mõjutada ka liikuvust ja tööstuslikku tootmist. Uute piirväärtuste mustand jääb WHO soovituste taha ja seda vaadatakse kriitiliselt. Surve säilitamiseks saavad liikmesriigid lubada erandite kehtestamist ilma keelustamiseta.

Õhukvaliteedi arutelul on palju tahke - alates elanikkonna terviseriskidest kuni keskkonnaprobleemideni kuni juriidiliste aspektideni. Jääb küsimus: kas meil õnnestub tulevikku puhta õhuga uurida? Üks on selge: siin on veel palju ära teha.