Üleujutused Läänemerel: häiremeeleolu Mecklenburg-Vorpommernis!

Üleujutused Läänemerel: häiremeeleolu Mecklenburg-Vorpommernis!

Täna, 15. juulil 2025 on taas tähelepanu keskpunktis Läänemeri. Kehtivad tormihoo hoiatused, kuna tugevad idatuuled põhjustavad veetaseme tõusu. Praeguste prognooside kohaselt võib veetase Mecklenburg-Vorpommernis Lübecki lahe ääres jõuda tugeva tormina, Schleswig-Holsteinis aga üle 2,00 meetri üle keskmise üleujutuse. Sellest teatab täht.

Eeskätt on Flensburgi fjordi mainitud kuumakohana, kus veetase võib tõusta isegi kuni 2,00 meetrit üle keskmise kõrgvee. Schleswig-Holsteini keskkonnaminister Tobias Goldschmidt kutsub rannikuäärseid elanikke üles olema ettevaatlikud ja teavitab neid kasutusele võetud hoiatusmeetmetest. Saksa ilmateenistus ennustab eelolevaks ööks orkaanilaadseid puhanguid kuni 110 km/h.

Praegused veetasemed ja ajaloolised väärtused

Mecklenburg-Vorpommerni mõõtejaamad, sealhulgas Wismar, Warnemünde, Althagen, Barth, Stralsund, Sassnitz ja Greifswald, ei näita mitte ainult praegust veetaset, vaid pakuvad ka ajaloolist kontekstiinfot. Warnemünde kõrgeim veetase mõõdeti 770 cm 13. novembril 1872, madalaim veetase, mis kunagi registreeriti, oli 18. oktoobril 1967 332 cm. Läänemere ajaleht Warnemünde keskmine kõrgvesi (MHW) on 617 cm.

Selliste sündmuste intensiivsuse paremaks klassifitseerimiseks on määratletud mõned tormilaine klassid: tormilaine algab 1,00 meetri kõrgusel keskmisest veetasemest, samas kui väga tugev tormi tõus ulatub üle 2,00 meetri. Viimase tugeva tormi ajal oktoobris registreeriti kahju 56 miljoni euro väärtuses, eriti Sassnitzi linnas, mis teatas infrastruktuuri taastamiseks umbes 42 miljoni euro suurusest rahalisest vajadusest. Lisaks eraldati 6 miljonit eurot randades ja luidetes tekkivate liivakahjude hüvitamiseks.

Meetmed ohu vältimiseks

Seoses läheneva tormihooga võetakse kasutusele mitmeid ennetus- ja teavitamismeetmeid. Elanikke teavitatakse hoiatuskanalite kaudu, nagu raadio, televisioon, sireenid ja digitaalsed stendid. Taanis on politsei tegutsenud ja hoiatab elanikke ja puhkajaid reede hommikuks rannikualalt lahkuma. Eriti mõjutatud on Lollandi, Falsteri ja Funeni lõunarannikud ning Haderslevi, Aabenraa ja Flensburgi fjordid. Siin võib veetase tõusta kuni 2,4 meetrit üle normi.

Tormihoiatuste mahtu ja võimalikuks üleujutuseks valmistumist ei saa üle hinnata. Rostocki ja Gedseri vahelised parvlaevaühendused on samuti peatatud seoses tormihoo hoiatustega, mis kahjustab rängalt piirkonna liikuvust. Läänemere rannikul toimuvaid sündmusi jälgitakse jätkuvalt tähelepanelikult, sest üleujutus võib kesta kuni 40 tundi – kauem kui samalaadsed sündmused viimastel aastatel.

Praegused veetasemed ja prognoosid näitavad, et rannikuelanike õigeaegne teavitamine ja ettevalmistus on ülioluline. Jääb üle loota, et piirkond saab kergelt maha ja suuremaid kahjusid saab vältida.