Õhukvaliteet Stralsundis: mõõdetud murettekitav peentolmu tase!

Õhukvaliteet Stralsundis: mõõdetud murettekitav peentolmu tase!

Täna, 3. novembril 2025, annavad praegused Põhja-Saksamaa mõõtejaamad õhukvaliteedist segase pildi. Nagu näitavad Stralsund-Knieperdammi mõõtejaama leiud, registreeritakse ja hinnatakse peentolmuosakesi (PM10) õhu kuupmeetri kohta. PM10 piirnorm on 50 osakest kuupmeetri kohta, mida võib aastas ületada kuni 35 korda. Õhukvaliteet on ülioluline tegur, mida ei mõjuta mitte ainult peen tolm, vaid ka lämmastikdioksiid ja osoon. Konkreetsed piirid on selgelt välja toodud Ostsee-Zeitungis, kategooriatega „väga halb” kuni „väga hea”.

Pilk piirväärtustele näitab, et väga halva õhukvaliteedi korral on lämmastikdioksiidi üle 200 µg/m³, peentolmu üle 100 µg/m³ ja osooni üle 240 µg/m³. Kui õhk on halb, on murettekitavad ka väärtused 101–200 µg/m³ (lämmastikdioksiid) ja 51–100 µg/m³ (peen tolm). Soovitused näitavad, et halva õhukvaliteedi suhtes tundlikud inimesed peaksid vältima füüsilist pingutust õues. Üldiselt ei tohiks tervisemõjusid alahinnata, eriti kui arvestada, et ELis registreeritakse igal aastal 240 000 tahkete osakeste tõttu enneaegset surma.

Õhukvaliteet 2024: edusammud ja väljakutsed

Võrreldes nende murettekitavate arvudega on aga ka positiivseid arenguid. Nagu föderaalne keskkonnaagentuur teatatud, saavutati 2024. aastal kõik õhukvaliteedi piirnormid. See on ELi ja riiklikul tasandil võetud ulatuslike õhusaastetõrjemeetmete tulemus. Nende hulka kuuluvad rangemate heitmenormide kehtestamine, kohaliku ühistranspordi elektrifitseerimine ja üldine kiiruspiirangute vähendamine.

Vaatamata nendele positiivsetele suundumustele on vaja teha täiendavaid jõupingutusi. Praegused piirangud on üle 20 aasta vanad ega ole kooskõlas Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) viimaste teaduslike järeldustega. See soovitab oluliselt madalamaid suunisväärtusi, sealhulgas PM2,5 aastane keskmine väärtus alla 5 µg/m³ ja lämmastikdioksiidi puhul alla 10 µg/m³. Aastaks 2030 on kavandatud rangemad regulatsioonid, mis muuhulgas vähendavad NO2 piirväärtusi 20 µg/m³-ni.

Peen tolm ja selle allikad

Veel üks huvitav leid on aastavahetuse ilutulestiku mõju õhukvaliteedile. Vastavalt Läänemere ajaleht Ilutulestikud eraldavad igal aastal aastavahetusel umbes 2050 tonni peent tolmu, millest 75% toimub ainuüksi aastavahetusel. Reostus võib olla ajutine, kuid sageli põhjustab see peentolmu taseme märgatava tõusu vahetult pärast südaööd, mis võib tuule tõttu kiiresti taas väheneda.

Pööratud ilmastikutingimused võivad aga põhjustada peentolmu taseme tõusu pikemaid faase. Terviserisk suureneb, mida kauem inimesed sellises saastunud õhus viibivad. Isegi kui eesmärk on saavutada 2035. aastaks üleriigiline vastavus kõikidest õhukvaliteedi piirnormidest, on pidev täiustamine hädavajalik.

Kokkuvõttes näitas Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) juba 2021. aastal, et edusammudele seatakse pidevaid väljakutseid. Kehvad tervisenäitajad on poliitikutele selge sõnum, et mitte ainult piirväärtusi tuleb üle vaadata, vaid tugevdada ka vajalikke meetmeid õhu puhtana hoidmiseks. Üleskutse nende suuniste kiireks järgimiseks võib tuua hinnanguliselt 38 miljardit eurot aastas majanduslikku kasu, mis ei too kasu mitte ainult tervisele, vaid ka kliimakaitsele.

Kokkuvõtteks võib öelda, et õhukvaliteet Põhja-Saksamaal on ülimalt oluline küsimus, mis mõjutab meid kõiki. Kas individuaalsete käitumismuutuste või poliitilise tasandi struktuursete meetmete kaudu – värske õhu kättesaadavuse tagamiseks on veel palju tööd teha.