Vaidlus Lenini monumendi üle: Schwerin seisab otsuse ees!

Vaidlus Lenini monumendi üle: Schwerin seisab otsuse ees!

Lenini kuju Schwerinis on aastaid tolmu üles ajanud ja tekitab alati tuliseid arutelusid. Selle 1985. aastal linna 825. aastapäeva tähistamiseks püstitatud monumendi ümber on nüüdseks kujunenud ohvrite ühendused, mis on ägedalt vastu seisnud võimalikule mälestise kaitsele. Kuidas NDR 19 pühendunud kodanikku, sealhulgas ajaloolasi ja kirjanikke, nõuavad osariigi parlamendile ja linnavalitsusele saadetud avalikus kirjas, et ausammas kui rõhumise sümbol tagasi lükataks ja selle asemele püstitaks teine ​​mälestusmärk – stalinismi ohvri Arno Eschi mälestusmärk.

Lenin, sündinud 1870. aastal Simbirskis Vladimir Iljitš Uljanov, oli Oktoobrirevolutsiooni juhtiv jõud ja Nõukogude ühtsusvalitsuse peamine arhitekt. Vikipeedia kirjeldab teda kui üht muljetavaldavamat, kuid vastuolulisemat juhti ajaloos, kelle pärand ulatub totalitaarse riigi loomisest sotsialismi saavutuste loomiseni.

Vaidlus mälestise kaitse üle

Riigi kultuuri- ja mälestiste kaitse amet on ausamba linna-, kunsti- ja poliitilise tähtsuse tõttu liigitanud mälestiseks. SED-diktatuuriga leppimise riigi esindaja Burkhard Bley aga lihtsalt ei lehvita, vaid näeb monumendis võimalust töötada minevikuga. "Võite asetada kuju konteksti," ütles Bley. Kriitikud aga väidavad, et ajaloole õigluse andmiseks on eemaldamine vajalik.

Ajaloolaste, sealhulgas Ilko-Sascha Kowalczuki ja Grit Poppe avalikus kirjas käsitletakse tugevalt monumendiga seotud koormust. Nad nõuavad, et monument ei peaks olema riigi poolt au sees. Vastuolulise Lenini asemel oleks soovitav teine ​​monument Arno Eschile, kes 1951. aastal Moskvas väidetava spionaaži eest hukati.

Vastuolulise ajaloo kuju

Ausammas ei meenuta mitte ainult Lenini 1917. aasta maadekreeti, millega algatati sundvõõrandamine, vaid ka tema rolli Tšeka – Nõukogude salapolitsei, mis hukati aastatel 1917–1922 tuhandeid inimesi – asutajana. Tema vaieldamatut valitsemist seostatakse üheparteilise riigi loomisega, mida kriitikute hinnangul on. Monumendi säilitamine näeb aga kuju säilitamises võimalust minevikuga leppida.

Kuidas linnavolikogu lõpuks otsustab, on näha. Kuju on viimastel aastatel korduvalt üle värvitud, mis näitab, et probleem on elanike seas jätkuvalt kuum teema. Arutelu monumendi staatuse üle pole kaugeltki lõppenud.

Tulevik peab näitama, kas linnal jätkub julgust minevikuvaateid kriitiliselt kahtluse alla seada või astutakse ajaloomälestiste kaitseks midagi ette. Arutelu on vaid järjekordne näide Saksamaal jätkuvatest konfliktidest kultuurilise identiteedi ja ajaloo mõistmise üle.