Saksimaa: tulevik kaitsetööstuses – võimalused ja väljakutsed!

Saksimaa: tulevik kaitsetööstuses – võimalused ja väljakutsed!

Saksimaal on palju kära, mis puudutab Saksamaa suurenenud kaitsekulutusi. "Sächsische Zeitung" teatab, et Saksimaa on ebasoodsas olukorras, kui rääkida Bundeswehri erifondidest muljetavaldava 100 miljardi euro väärtuses. Kui eelmisel aastal jagati erinevatele lepingutele 20 miljardit eurot, siis Saksimaa suutis sellest nõuda vaid 0,3 protsenti. See oleks vaid 73 miljonit eurot 25 lepingust Saksimaa peatöövõtjatega. Varem pole teistelt Ida-Saksamaa liidumaadelt tagasisidet tulnud, mis ei tee olukorda sugugi lihtsamaks.

Kaubandus-tööstuskojas valitseb aga optimism: IHK president Andreas Sperl rõhutab, et Saksimaal on palju potentsiaali relvatööstuses kanda kinnitada ja selle käigus uusi töökohti luua. Vaba Riik võiks esile kerkida uuenduste tõukejõuna – ei tohiks ju Bundeswehri erifondid koja hinnangul kasutamata jääda. Sügisel toimuva kohtumise eesmärk on tuua sidusrühmad kokku ja pidada realistlikku arutelu Saksimaa kaitsetööstuse arengu üle, otsides samal ajal aktiivselt uusi võimalusi. saechsische.de.

Fookuses sõjalised projektid

Kavandatavatest militaarprojektidest paistab linnasõja õppuste poolest silma Saksi-Anhalti kunstlik näidislinn “Schnöggersburg”. Seda peetakse Euroopa suurimaks omataoliseks. Dresdenis asuv sõjaajaloo muuseum ja armee ohvitseride kool on samuti mõeldud sõjalise väljaõppe edendamiseks ja huvi Bundeswehri ajaloo vastu. Unustada ei saa ka "Logistikapataljoni 471" uut asukohta Bernsdorfis, kus hakkab tööle umbes 700 Bundeswehri liiget ja 100 tsiviiltöötajat. Görlitzi vaguniehituse võtab üle ka relvastusettevõte KNDS, mis hakkab alates 2026. aastast tootma koosseise peamiste lahingutankide Leopard 2 ja jalaväe lahingumasinate Puma jaoks. Lisaks tegeleb Dresdeni äärelinnas asuv startup kerge süsinikukonstruktsiooniga drooni kallal. freitag.de.

Tundub, et tööstus on pöördepunkti äärel. Kriitikud hoiatavad aga, et Bundeswehri vajaduste ja tegelike tellimuste vahel on suured lõhed. See tekitab ebakindlust kaitseettevõtetes, kes kõhklevad vajalike investeeringute tegemisel. Renki juht Alexander Sagel annab mõista, et majandusinvesteeringud nõuavad lepinguid ja garantiisid, samas kui praegu on pigem osalised kohustused kui terviklikud tellimused. See kehtib eriti NATO Haagi tippkohtumise taustal, kus liikmesriigid kavatsevad oluliselt suurendada oma kaitse-eelarvet. tagesschau.de.

Saksimaa relvatööstuse tulevik

Saksamaa kaitsetööstus toetub suurel määral väikesemahulisele tootmisele, mida sageli peetakse ebatõhusaks. Vaja on ümbermõtlemist, nõuab Kieli Maailmamajanduse Instituudi uuring. Rafaela Kraus Bundeswehri ülikoolist toetab seda nõuet ja rõhutab, et olemasolevat insenerialast oskusteavet tuleks paremini ära kasutada. Siiski teevad tee sinna keerulisemaks bürokraatlikud takistused, nagu näitab Müncheni ja Ülem-Baieri Kaubandus- ja Tööstuskoja seisukoht. Turvaülevaateid, mis praegu võtavad aega kaheksa kuni kümme kuud, tuleks kiirendada, et reageerida vajadustele kiiremini.

Saab näha, kas Saksimaa suudab saavutada kaitsetööstuses läbimurde, sest lõppude lõpuks on seal veel palju kasutamata potentsiaali. Tahtmine on olemas – nüüd on oluline astuda vajalikke samme, et muutuda (rohkemaks) kaitsetööstuse asukohana.