AfD kaebab politseiülema kohtusse: Oldenburgi skandaaliprotsessi läbirääkimised!

AfD kaebab politseiülema kohtusse: Oldenburgi skandaaliprotsessi läbirääkimised!

Oldenburgi halduskohtus on pooleli sensatsiooniline juriidiline vaidlus: 17. novembril 2025 arutatakse Alam-Saksimaa AfD piirkondliku ühenduse hagi Oldenburgi politseiosakonna vastu. Vaidluspunkt? Endise politseijuhi Johann Kühme intervjuu, milles ta kirjeldas AfD-d kui ohtu sisejulgeolekule augustis 2023. Ta süüdistas erakonda kodanike "sihilikus ja kavallikus petmises", mida AfD näeb mõõdukuse ja neutraalsuse põhimõtte jämedas rikkumises. Kühme ise peab oma kohuseks võtta seisukoht poliitiliste äärmuste vastu, mis lõpuks manööverdasid ta avalikku diskussiooni, millest AfD tahab nüüd distantseeruda.

Kühme 46 aastat staaži on tähelepanuväärne. Pärast peaaegu 11 aastat politseijuhina töötamist sai ta oma pensionitunnistuse märtsis 2024. Oma ametiajal pälvis ta tunnustuse oma ametikohtade eest sotsiaalselt plahvatusohtlike küsimuste alal. Tema järglane, siseminister Daniela Behrens (SPD) kiitis Kühmet tema pühendumuse eest demokraatiale. Politsei peakorteris on Andreas Sagehornis juba uus ülem, kuid küsimus on selles, kuidas hakkab kohtusüsteem Kühme avaldusi hindama ja kas need olid juriidiliselt põhjendatud.

Hagi ja selle tagamaad

Hagi tuumaks on Kühme väide, et AfD kuritarvitab politseid omaenda poliitiliste eesmärkide nimel. See kriitika oli eriti plahvatusohtlik, sest see tekkis AfD niinimetatud "individuaaljuhtumi tickeri" kontekstis, mis käsitles muu hulgas vägivaldseid migrante ja mille Kühme lükkas tagasi kui "valede konstruktsiooni". Tema sõnul peab politsei jääma poliitiliselt neutraalseks, mida AfD tõrjub tuliselt ning peab Kühme väljaütlemisi häbimärgistavateks ja laimavateks. Sellest hoolimata lükkas Alam-Saksi liidumaa siseministeerium Kühme suhtes tehtud järelevalvekaebuse tagasi, mistõttu tuleb AfD-l selle olukorraga tegeleda mitte ainult juriidiliselt, vaid ka poliitiliselt. Mõned mõtlevad, kas seda tegevust saab vaadelda kui suunatud rünnakut sõnavabaduse ja politsei sõltumatuse vastu.

Poliitilise neutraalsuse mõõdukust jälgib rangelt ka põhiseaduse kaitse amet. See institutsioon on klassifitseerinud AfD "turvaliseks paremäärmuslikuks jõupingutuseks", kuid see klassifitseerimine peatati ajutiselt 2. mail 2025. Huvitav, kuidas see olukord eelseisvaid läbirääkimisi mõjutab. Ajalooliselt on AfD sarnastes juhtumites kohtus sageli kaotanud, kuid selle kohtuasja tulemus võib olla märkimisväärne tema edasise poliitilise kursi ja avalikkuse usalduse seisukohalt tema tegevuse vastu.

Pilk poliitilisele maastikule

AfD-d peetakse praegu Saksamaa Liidupäeva tugevaimaks opositsioonifraktsiooniks pärast seda, kui see kogus 23. veebruaril 2025 toimunud valimistel peaaegu 21 protsenti häältest. Populaarsuse kasv võib halduskohtuasja keerulisemaks muuta, eriti arvestades siseriiklikke arutelusid poliitilise väljenduse piiride ja riigiametnike vastutuse üle seoses nende avalike avaldustega. Erakonna ja selle tegevuse ümber kasvav poleemika on tekitanud ka rahvusvaheliselt kõmu ja viitab sellele, et kanalisatsiooni voolab palju rohkem vett, enne kui on selge, kuidas kohus otsustab.

Järgmised nädalad näitavad, kuidas Kühme juhtumi juriidilised ja poliitilised argumendid edasi arenevad. Tulemus võib olla oluline mitte ainult AfD jaoks, vaid ka Alam-Saksi liidumaa politseiasutuste avalikkuse ettekujutuse ja tööõhkkonna jaoks.