Murettekitav tõus: noored Alam-Saksimaal äärmuslaste kursusel!

Murettekitav tõus: noored Alam-Saksimaal äärmuslaste kursusel!

Alam-Saksimaal toimub murettekitav areng: julgeolekuasutused jälgivad kasvavat islamistlikku radikaliseerumist noorte seas. Esmaspäeval Hannoveris toimunud spetsialistide konverentsil arutati intensiivselt, kuidas saaks noori äärmuslike mõjude eest kaitsta. Siseminister Daniela Behrens (SPD) väljendas erilist muret Lähis-Ida konflikti nutikalt oma eesmärkidel ära kasutavate äärmuslaste värbamismeetodite pärast. See konflikt ei mõjuta mitte ainult poliitilist maastikku, vaid radikaliseerijad kasutavad seda ka hoovana uute järgijate võitmiseks. Behrensi jaoks on Saksamaa potentsiaalne rünnaku sihtmärk, eriti Iisraeli toetamise tõttu, mis suurendab ohutaset. Seda kinnitas ka föderaalse põhiseaduse kaitse ameti president Dirk Pejril, kes hindas islamistide rünnakute riski kõrgeks.

Arvud on murettekitavad: Alam-Saksimaal tegutseb islamistide areenil umbes 1200–1300 inimest, kuigi nende arv on stagneerunud. Umbes 600 salafisti on eriti altid vägivallale. See radikaliseerumine on viimastel aastatel jäänud väljakutseks, millest tuleb üle saada – mitte ainult julgeolekuasutustele, vaid ka koolidele ja noorsootöötajatele. Siseminister Behrens on seetõttu nõudnud nende toetust, et ennetustööd tõhusalt teha. Ta rõhutas, et riskinoorte, eriti nende vanemate keskkond mängib radikaliseerumisvastases võitluses üliolulist rolli.

Radikaliseerumine kui globaalne nähtus

Andreas Zick Bielefeldi ülikoolist kirjeldab radikaliseerumist kui nähtust, mis on omandamas globaalseid mõõtmeid. Ebastabiilsetele noortele antakse valusalt hääl, sageli äärmuslikku sisu levitavate veebikanalite kaudu. Internet mängib üliolulist rolli noortele ligitõmbava propaganda levitamisel ja viib nad ohtlikesse kajakambritesse. Veel üks murettekitav aspekt on noorte seas sagenev vägivallakuritegevus: kahtlustatavate kuni 17-aastaste noorte arv on alates 2019. aastast kasvanud ligi kolmandiku võrra.

Eriti hirmuäratav juhtum leidis hiljuti aset Nordrhein-Westfalenis, kus kaks teismelist, 15- ja 17-aastane, osalesid kavandatud rünnakus jõuluturul. Nad samastasid end terroriorganisatsiooniga Islamiriik (IS) ja plaanisid tappa veoautoga võimalikult palju inimesi. Õnneks arreteeriti nad kaks päeva enne rünnakut pärast seda, kui neid märgati Interneti-vestluste kaudu. Nende päritolu Afganistanist ja Venemaa autonoomsest Tšetšeeniast näitab, kui rahvusvaheline on radikaliseerumisprobleem.

Ennetamise roll

Organisatsioon "Vägivalla ennetamise võrgustik" (VPN) on deradikaliseerumisele pühendunud üle 20 aasta. Tegevdirektor Thomas Mücke rõhutab dialoogi vajadust noortega. Suur korduvkuritegevuse määr radikaliseerunud noorte seas on aga väljakutseks. Viimase kümne aasta 431 kõrge riskiga inimesest on ainult kahel haigus taastunud. Noorte ja täiskasvanute vaheline distants jääb aga sageli emotsionaalselt kinni, mistõttu on neile noortele positiivse perspektiivi pakkumine keerulisem.

Lisaks külastasid uurijad kortereid kaheteistkümnes liiduriigis, kuna noored levitasid islamistlikku sisu. On selge, et ka ühiskond on kohustatud astuma samme ennetustöö suunas. Nils Becker on määratud demokraatia tugevdamise ja äärmusluse ennetamise dialoogikeskuse keskseks kontaktisikuks, kelle ülesandeks on praegu sildade ehitamine ja homse põlvkonna kaitsmine äärmuslike ideoloogiate ohtlike kiusatuste eest.

Üldiselt on vaja kiiresti tegutseda, et kaitsta noori radikaliseerumise eest ja luua nende arenguks turvaline keskkond. Julgeolekuasutuste, koolide, sotsiaalasutuste ja ühiskonna koostöö on ülioluline. Tähtis on märke aegsasti ära tunda ja riske minimeerida, et noored saaksid rahulikku tulevikku jõuga oodata.