Aurichi ringkond kehtestab kodulindudele kohustuslikud laudad: mis nüüd saab?

Aurichi ringkond kehtestab kodulindudele kohustuslikud laudad: mis nüüd saab?

Aurichi rajooni põllumehed seisavad nüüd silmitsi uute väljakutsetega, sest kodulinde on antud laudas pidada. Asjaomased ametiasutused võtsid selle meetme pärast linnugripi avastamist metslindudel. Selle bioohutusmeetme eesmärk on vältida metsloomade nakatamist inimtoiduks ettenähtud loomadele. Nagu Aurichi ringkond praeguses aruandes mainib, kehtib tallinõue kodulindude kohta ja puudutab nii suuremaid ettevõtteid kui ka väiksemaid hobifarmereid.

Tallinõue ei ole uus ja sellest on linnugripi vastu võitlemiseks juba varem teatatud. 2016. aastal ja varem rakendati sarnaseid meetmeid erinevates Saksamaa liidumaades A-gripiviiruse H5N1 ja H5N8 puhangu ajal. Selle käsitluse tagamaad on toodud kehtivate regulatsioonide üksikasjalikus analüüsis, mis annab ülevaate ka varasematest kohustuslike tallide juhtudest. Meetmete eesmärk on minimeerida haiguste levikut ja kaitsta kodulinnukarjade tervist. Valju Vikipeedia Vähem ohustatud alade põllumehed peavad taotlema luba, et minna tagasi kohustuslikult laudadelt vabapidamisele.

Mida tähendab tallikohustus mõjutatud omanikele?

Uued eeskirjad seavad omanikele mitmeid väljakutseid. Paljud põllumehed teatavad, et nende vabapidamise süsteemid ei ole loodud püsivateks stabiilseteks tingimusteks. See ei too kaasa mitte ainult söötmiskulude suurenemist, vaid ka munatootmise vähenemist ja loomade käitumisprobleeme, kuna nad on harjunud looduses elama. See muudab lautade hoidmise nõude paljudele ettevõtetele veelgi suuremaks rahaliseks koormaks. Tuleb märkida, et eriti mahe- ja looduslik põllumajandus kannatab nende regulatsioonide all tugevalt, kuna laudapidamisele üleminek toob kaasa lisanõudeid, mida ettevõtete eelarves alati ei katata.

Põllumehed võivad seega loota, et tallipidamise kohustust peagi taas leevendatakse. Ametivõimud paluvad omanikel oma varusid regulaarselt jälgida. Kodulindude nakkused Euroopas on näidanud, et kodus peetavad linnud on ajalooliselt vähem haigestunud kui vabapidamisel peetavad linnud, mis suurendab nende meetmete tõsiselt võtmise tähtsust.

Lõpuks on põllumeeste otsustada, kuidas nad selle olukorraga toime tulevad. Hea käsi nende tegevuse kohandamisel võib olla sellest kriisist ülesaamisel otsustava tähtsusega. Seetõttu peaksid nad olema valmis tutvuma ka viimaste arengute ja võimalustega, et kaitsta oma inventari, täites samal ajal nõudeid.

Suureks küsimuseks jääb see, kui kaua tuleb seda stabiilset nõuet säilitada ja milliseid meetmeid võtavad võimud linnaosas loomade tervise tagamiseks. Senine kogemus näitab, et olukorra ohjamiseks on hädavajalikud kriisikindlad plaanid ja pidev koostöö veterinaarasutustega. Jääme lainel, et näha, kuidas olukord lähinädalatel areneb.