Uus ringkonnakütt Lengert võitleb Aurichi ringkonnas looduskaitse eest

Uus ringkonnakütt Lengert võitleb Aurichi ringkonnas looduskaitse eest

Aurichi linnaosas on peatselt tulemas muutus jahinduses ja looduskaitses. Gernold Lengert on asunud uue ringkonnaküttmeistri ametisse ja toob jahiseltskonda värsket õhku. Intervjuus koos NWZonline Ta ütleb, et üha enam tunnustatakse jahipidamist olulise looduskaitsemeetmena. Selle põhjuseks on muu hulgas inimeste põhjustatud väljakutsed, nagu elupaikade kadu ja ohud loomaliikidele.

Eriti plahvatuslik probleem on invasiivsete liikide, nagu nutria, mõju, mis ohustavad tammide kaitset. Need algselt Lõuna-Ameerikast pärit närilised kujutavad endast reaalset ohtu hüdraulilistele konstruktsioonidele ja nagu ka Pinnebergi rajooni jahimeeste selts on teatatud, et neid peetakse järjekindlalt jahiks. Möödunud jahiaastal tapetud 1008 nutriaga on nende arv kahekordistunud ja need murettekitavad arvud näitavad selgelt, et on vaja tegutseda.

Väljakutsed ja prioriteedid

Jahimeeste ees seisvad väljakutsed ei vähene. Haiguspuhangud eluslooduse seas ja elupaikade kadu on vaid mõned näited. Uuel ametikohal rõhutab Lengert suhtekorralduse, meeskonnatöö ja läbipaistvuse tähtsust. Et edendada jahinduse omaksvõttu elanikkonna seas, sooviks ta avatud dialoogi, kus kõik asjaosalised tõmbuvad kokku.

Suurt rõhku pannakse ohustatud liikide, eriti maapinnal pesitsevate lindude kaitsele. Kiskjate tõrjel on selles ülioluline roll. Veel üks märk väljakutsetest on viimastel aastatel märkimisväärselt suurenenud liikide, nagu kährikkoerte, röövellik surve. Seda näitavad numbrid Pinnebergi rajooni jahimeeste selts, et maha lastud kährikute arv kasvas 489-lt 785-le, samas kui rebaste ja kährikute lastud arv langes järsult.

Jahipidamise muutuv olemus

Jahimeeste roll on viimastel aastatel pidanud muutuma. Privilegeeritud jahimehe kuvandist aktiivseks looduskaitsjaks ja partneriks elurikkuse küsimustes. Lengert, kes andis oma panuse ka Aurichi rannikuküttide deklaratsioonile, on konkreetselt pühendunud tõhusale hundimajandamisele ning näeb jahimeeste ja võimude vahelises mõõdukuses parema koostöö võtit.

Jahiskonna tulevikku silmas pidades tahaks Lengert näha kõrget kompromissivalmidust. See ei tähenda ainult väljakutsetega tegelemist, vaid ka järgmise põlvkonna jahimeeste edendamist. Kuna naiste osakaal on 25% ja soov koolitada uusi noori jahimehi, positsioneerib jahiseltskond end selgelt sotsiaalsete arengute vaimus.

Jahindus oma erinevate tahkudega on palju enamat kui lihtsalt hobi; see on vastutus looduse ees. Eriti EL-i invasiivsete võõrliikide mõju reguleeriva poliitika taustal saab selgeks, kui oluline on siin koos tegutseda. Selle järgi Jahiselts Vajadus nende liikide ja nende bioloogilisele mitmekesisusele avaldatava mõju vastu võitlemiseks on kiireloomulisem kui kunagi varem. Käsikäes põllumajanduse ja vastutavate asutustega võiks bioloogilise mitmekesisuse kaitse eesmärk muutuda käegakatsutavamaks.

Uus kursus Gernold Lengerti käe all ei paku mitte ainult väljakutseid, vaid ka võimalusi. Eks ole näha, kuidas Aurichi rajooni jahiseltskond areneb ja kas ühised pingutused kannavad vilja.