Hauts-de-France: kus inimestele meeldib köögis maagiat luua!

Hauts-de-France: kus inimestele meeldib köögis maagiat luua!

Kui rääkida sellest, kus Prantsusmaal veedavad inimesed kõige rohkem aega köögis, siis Hauts-de-France'i piirkonna elanikud on edetabeli tipus. Ifopi ja Ikea uuringu kohaselt, milles küsitleti üle 3000 inimese, ütleb 98% selle piirkonna inimestest, et nad teevad regulaarselt süüa, samas kui riigi keskmine on madalam – 94%. Eriti tähelepanuväärne on see, et 41% on iga päev pliidi ääres, mis valgustab nende köögi südant.

Nad näevad toiduvalmistamist mitte ainult vajadusena, vaid armastava žestina pere ja sõpradega aja veetmiseks. Uuring näitab aga ka seda, et söömisnauding jääb kohati kõrvale: lõunasöögiga keskmiselt 22,8 minutit ja õhtul 27,2 minutit, jääb ajakulu alla riigi keskmise.

Nauding ja tõhusus köögis

Hoolimata lühikestest aegadest laua taga, esindavad Hauts-de-France'i majapidamised tähelepanuväärset kulinaarset kultuuri. 75% elanikest teeb süüa vähemalt kord nädalas, mis on kõrgem kui riigi keskmine 73%. Köögiarmastus käib käsikäes korratundega: ligi 90% küsitletutest näevad köögi kordategemises panust oma isiklikusse heaolusse. Samuti ütles 70%, et eelistab süüa teha atraktiivse kujundusega köögis.

Paljude jaoks pole köögiosa ainult söögitegemise koht, vaid ka romantiliste hetkede taust: ligi 30% küsitletutest teatavad selles keskkonnas erilistest kogemustest. Lisaks tajutakse kokandusoskusi võlutegurina – seda muljet jagab 67% Hauts-de-France’i elanikest ja kaks kolmandikku prantslastest. Siiski on üks probleem, mida ei saa tähelepanuta jätta: 74% küsitletutest ütlevad, et viskavad toitu regulaarselt minema, sageli seetõttu, et tooted on aegunud või portsjonid on liiga suured.

Prantslaste suhe toiduga

Kuid toiduvalmistamise kaalutlused on alles algus. Teine uuring näitab, et umbes 80% prantslastest on mures toitumisprobleemide pärast, kusjuures huvi varieerub sõltuvalt vanusest, sissetulekust ja poliitilistest vaadetest. 72%-l noortest täiskasvanutest vanuses 18–24 on kõrv toidu järele. Üle 65-aastaste pensionäride seas peab 96% ühist sööki peresidemete asendamatuks elemendiks.

Siiski on ka murettekitavat statistikat: kui 47% madala sissetulekuga inimestest on oma toitumise pärast mures, siis kõrgema sissetulekuga inimeste puhul on sama näitaja vaid 16%. Mure keskkonna pärast on toitumisprobleemide hulgas sageli neljandal kohal, mis viitab teadlikkuse puudumisele. Prantsusmaa toiduga isevarustatuse edendamiseks nõutud lahendust toetab 36% vastanutest, samas kui 32% soovib tagada, et põllumeestele makstakse nõuetekohast palka.

On kohane, et mahesektor on viimastel aastatel muutunud olulisemaks, samas kui traditsioonilisel juustul ja veinil on Prantsuse gastronoomias endiselt keskne roll. Söömisharjumuste muutused on ilmsed: üha rohkem inimesi pöördub toidu kohaletoimetamise poole, eriti pärast pandeemiat. Ainuüksi 2021. aastal tellis üle poole prantslastest vähemalt kord kuus, mis on märkimisväärne kasv võrreldes 2020. aastaga.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et Hauts-de-France'i köök on kirglik tegevus, mida mõjutavad tugevalt isiklikud sidemed ja kultuuritraditsioonid. Samal ajal tõstatavad toitumisprobleemid olulisi küsimusi kulinaarse pärandi ja toitumisharjumuste tuleviku kohta kogu Prantsusmaal.