Tehnoloogiahiiglased surve all: kliimaeesmärgid kriitika all!
Tehnikahiiud seavad 2030. aastaks süsinikuneutraalseid eesmärke, kuid heitkoguste ja energiatarbimisega seotud väljakutsed on endiselt olemas.

Tehnoloogiahiiglased surve all: kliimaeesmärgid kriitika all!
Täna on 26. juuni 2025 ja arutelud kliimamuutuste ja globaalse soojenemise vastu võitlemiseks vajalike meetmete üle on aktuaalsemad kui kunagi varem. Juhtivad tehnoloogiaettevõtted, nagu Apple, Google, Microsoft, Meta ja Amazon, on võtnud endale kohustuse olla kliimaneutraalsed aastaks 2030 või 2040. Aga kui usaldusväärsed need lubadused on? NewClimate Institute'i ja Carbon Market Watchi uuringu kohaselt peavad sellised ettevõtted nagu Microsoft, Meta ja Amazon oma kliimastrateegiaid halvaks – samas kui Apple ja Google toimivad selles osas mõõdukalt, nagu Leman Bleu teatab.
Nende kriitiliste hinnangute üheks põhjuseks on andmekeskuste tohutu elektritarbimine, mida peetakse tehnoloogiasektori peamiseks kasvuhoonegaaside heitkoguste allikaks. Näiteks Google peaaegu kahekordistas oma süsinikdioksiidi heitkoguseid aastatel 2019–2023. Vaatamata suurtele investeeringutele taastuvenergiasse on sektori elektrivajadused endiselt peamiseks probleemiks, mis ohustab kliimaeesmärke. Lisaks ostavad paljud ettevõtted oma andmekeskuse energiat allhankijatelt, kelle heitkoguseid sageli nende enda jalajälje hulka ei arvestata. See muudab kogu tarneahela oluliseks hoovaks võitluses kliimamuutustega.
Kliimaneutraalsuse väljakutsed
Huvitav on olukord ka Prantsusmaal, kus on käivitatud kõikehõlmav plaan süsinikuneutraalsuse saavutamiseks aastaks 2050. Peamine eesmärk on vähendada energiatarbimist 40% ja suurendada järsult dekarboniseeritud elektri tootmist. RTE uuring tõi välja erinevad stsenaariumid energiatarbimise vähendamise probleemide lahendamiseks. Samuti on selge, et isegi siis, kui üldine energiatarbimine väheneb, võib oodata elektritarbimise märkimisväärset suurenemist 16–60%, nagu on selgitatud saidil RTE France.
Teine ehituskivi nende kliimaeesmärkide saavutamiseks on elektrifitseerimine erinevates valdkondades, nagu transport ja elamumajandus. Ka siin mängib keskset rolli energiatõhususe parandamine uute seadmete abil. Kuid taastuvenergia laienemine seisab silmitsi väljakutsetega: ilmastikumuutused tuleb kompenseerida uute tööriistade, nagu akuhoidla ja rohegaas, kasutamisega.
Pilk Saksamaale
Saksamaal on uuringud keskendunud ka kliimaneutraalsuse teemale. Fraunhoferi päikeseenergiasüsteemide instituut ISE analüüsib oma uuringus kliimaneutraalsuse muutumist aastaks 2045. See analüüs ei hõlma ainult tehnilisi CO2 neeldajaid, vaid käsitleb ka sotsiaalseid ja geopoliitilisi arenguid. Üksikasjalikult vaadeldakse erinevaid stsenaariume ja nende mõju energiavarustusele, eriti energeetika-, tööstuse-, hoone- ja transpordisektorile. Nagu on selgitatud [Fraunhoferi Instituudi] veebisaidil (https://www.ise.fraunhofer.de/de/veroeffentlichungen/studien/wege-zu-einem-klimaneutralen-energiesystem.html), on need tegurid energia ülemineku õnnestumiseks üliolulised.
Ülejäänud on väljakutse ühitada kõik need peamised eesmärgid, hoides samal ajal digitaliseerimise ja muude tehnoloogiate abil kontrolli all suurenenud elektritarbimist. Tulevik näitab, kas suurkorporatsioonid ja poliitikud suudavad anda oma panuse kliimaneutraalsuse saavutamiseks ning kas ambitsioonikad plaanid ka tegelikult ellu viiakse. Üks on selge: palju tööd on veel ees!