Häire Põhja-Saksamaal: küülikute seas levib müksomatoos!

Häire Põhja-Saksamaal: küülikute seas levib müksomatoos!

Põhja-Saksamaal lööb jahiseltskond häirekella, sest müksomatoosiviirus levib jätkuvalt. Jahimehed avastasid Emdeni piirkonnas surnud küülikuid, mille sümptomiteks olid paistes ja põletikulised silmad ning üldine apaatia. Tähelepanelikud jahimehed teatavad sellistest juhtumitest Aurichi veterinaarbüroole, mis on juba uurimist alustanud. Emdeni linn palub jahimeestel registreerida surnud või haiged pruunjänesed loomaleidude registris, ideaalis foto ja märgega “Kahtlustav müksomatoosi”. Maa ja metsa aruanded et algselt peeti seda haigust puhtalt küülikuhaiguseks, kuid nüüd on haigestunud ka Nordrhein-Westfaleni ja Alam-Saksi liidumaa küülikud, mida oli juba eelmisel aastal järjest enam näha.

Rõugeviiruste hulka kuuluv müksoomiviirus levib hammustavate putukate kaudu või otsesel kokkupuutel kehavedelikega. Inkubatsiooniperiood on vaid paar päeva ja suremus on šokeerivad 80 protsenti. Tüüpilisteks sümptomiteks on mitte ainult turses silmad, vaid ka tugevalt piiratud lennukäitumine ja mädased, põletikulised silmad. Selle haiguse leviku tõkestamiseks kutsub Saksa Jahiliit (DJV) jahimehi üles eemaldama haiged küülikud tõkestamise eesmärgil ja jälgima mahakukkunud ulukite eest isegi piirkondades, mis pole veel mõjutatud. DJV annab selle kohta teavet et haigete loomade eemaldamine on võimalik ka väljaspool tavalist jahihooaega, et minimeerida loomade kannatusi.

Tõkestamismeetmed

Teine oluline meede on riiete ja varustuse põhjalik puhastamine pärast kahjustatud piirkondades viibimist. Selle eesmärk on vältida patogeeni levikut. Jänesejahti tuleks vältida piirkondades, kus on märgatud haigeid loomi. Ajajahi puhul faasanidega piirkondades soovitavad eksperdid pärast viimast müksomatoosijuhtumit pidada vähemalt neljanädalast puhkeperioodi, et minimeerida edasise leviku ohtu. Jahimehed, kellel on stabiilne küülikute populatsioon ja väike langenud ulukite arv, võivad siiski jahti jätkata. Selleks on selged juhised.

Olukord ei piirdu ainult Põhja-Saksamaaga. Müksomatoosiviiruse puhangut on täheldatud ka Austrias, kus kontrollimatu levik on viimastel aastatel murettekitavalt kasvanud. 1950. aastatel viidi viirus Prantsusmaale ja Austraaliasse, põhjustades metsikute küülikute arvu dramaatilise vähenemise. Alates 2018. aastast on teatatud, et viirus on levinud Pürenee poolsaarele ja nakatab nüüd ka pruunjäneseid. Seda kinnitab ka praegune Austria raport, mis illustreerib ohtlikku olukorda.