Suche
Mein Konto
Metsatuleoht Meinersenis: kas oleme paremini ette valmistatud kui 1975. aastal?
Gifhorni piirkonna tuletõrjeosakonnad on hästi ette valmistatud äärmuslikeks ilmastikutingimusteks nagu 1975. aastal, kuid metsatulekahjude oht on endiselt olemas.
Metsatuleoht Meinersenis: kas oleme paremini ette valmistatud kui 1975. aastal?
Häirekellad löövad Gifhorni linnaosas taas kõvasti, sest kuumus ja pikaajaline põud toovad meelde 1975. aasta metsatulekahju. Praegune ilmaolukord on sarnane tolleaegse ohuga, mis valmistas suuri väljakutseid nii loodusele kui ka tuletõrjele. Meinerseni kogukonna tuletõrjeülem Sven J. Mayer rõhutab, et nad on paremini ette valmistatud kui toona, kuid katastroofi ei saa täielikult välistada. "Kliima muutub ja toob endaga kaasa sagedasemad äärmuslikud ilmastikuolud," selgitab Mayer. Tuletõrje võttis ka 1975. aasta õppetunnid ja täiustas massiliselt oma varustust.
Aeglase reageerimise põhjuseks oli toona peamiselt ebapiisav tuletõrjeauto ja pikk vahemaa veeallikateni. Tänapäeval on linnaosas kaksteist paisu ja neli moodsat tankituletõrjeautot. Igal kohalikul tuletõrjeosakonnal on vähemalt üks kuni 2000-liitrise veepaagiga sõiduk ning kaasaegsed jugatorud on standardiseeritud vee tõhusaks mõõtmiseks. Termokaameraid kasutatakse nüüd ka süte kiireks tuvastamiseks.
Tõhus hoiatus ja infrastruktuur
Teine edasiminek on täiustatud hoiatus. Mobiiltelefonidelt tehtud kõned on muutnud tuletõrjekeskuse külastamise vajaduse iganenuks. Häirestandardiga “WB1” mobiliseeritakse mitmed paisud ja tankerid, et õigeaegselt ära hoida metsatulekahju. Alates 1975. aastast on paigaldatud üle 250 tuletõrjeveekaevu ja selleks aastaks on määratud hoolduseelarveks 70 000 eurot.
Kuid kõik pole roosiline. Mayer hoiatab, et vaatamata arvukatele täiustustele ei ole vale turvatunne kohane. Eriti problemaatiline on metsaradade suurenemine, mis võib kustutustöid takistada. Lisaks läbib 500 päästeteenistusest vaid 50–60 igal aastal spetsiaalset metsatulekahjudega võitlemise koolitust. "Valmiduse suurendamine on oluline, kuid vajame siiski oma päästeteenistuste rohkem koolitust," jätkas Mayer.
Kokkuvõttes näitab see, et Gifhorni piirkond on minevikust õppinud. Tuletõrjeosakonnad on praegu palju paremas olukorras kui 50 aastat tagasi. See koos valvsa pilguga praegusele ilmastikuolukorrale ja kliimamuutuste väljakutsetele annab kodanikele lootust, et 1975. aasta katastroof ei kordu. Matthias Meyer kohalikust tuletõrjeosakonnast rõhutab: "Meil on eesseisvate väljakutsete jaoks hea oskus!"